Emakeelepäeval andsime õpilastele uudissõnade väljamõtlemise ülesande. Teksti kirjutas Gerly Liibek õpilaste loodud uute eesti keele sõnade põhjal 14.03.2024
Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.
Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.
Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva. Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.
Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.
Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.
Koolis on tore!
Sõnade tähendused:
VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine
VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane
PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn
MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane
MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid
PRÜSEERIJA- prügi sorteerija
TORISTAJA- torisev koristaja
ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis
TELEFONDIK- telefoni mehhaanik
ARVUVASTAJA- kalkulaator
PUPSTIK- väga hea sõber
ÕPSTIK- õpetaja
TÖÖDUK- töövihik
TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm
KARTU- kartauto
PENTSEL- pliiats
JALITSUD- jalanõud
HIRSIK- arvutihiir
MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)
DIKELL- digitaalne kell
KABERMÜTS- kare müts
ROAUTO- roostevaba auto
KROOV- puidust tehtud korv
PUNTSIK- ATV-ga sõitja
KASTLA- üksteise sisse laotud kastid
PITSIK- pitsiga sokk
PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal
GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.
NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist
PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.
KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.
KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama
PÖIDEN- pöidlaküüs
KELLAMA- kella vaatama
LAANDAMA- lilli istutama
TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma
LAUKAR- laua jalgpall
LAUTUR- lauda elanik
MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad
MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat
VARJUTI- rannavari
AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu
PILVEPUDER- pehme padi
TÜVIKÄÄKS- kasepuu
KIKAKIL- kikivarvul käimine
KRIBLIK- väike, armas loomapoeg
KÜMER- küürus olek
SÄMARIK- silmapaistev inimene
PRÜLOK- ehitamisjärgus maja
KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene
LÄNGAKIL- poolviltu
KRIIGEL- soolane kringel
NÜKSA- naljaga kedagi lükkama
POPIK- popi tegija
Üks tore Risti Kooli päev
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaEmakeelepäeval andsime õpilastele uudissõnade väljamõtlemise ülesande. Teksti kirjutas Gerly Liibek õpilaste loodud uute eesti keele sõnade põhjal 14.03.2024
Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.
Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.
Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva. Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.
Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.
Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.
Koolis on tore!
Sõnade tähendused:
VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine
VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane
PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn
MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane
MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid
PRÜSEERIJA- prügi sorteerija
TORISTAJA- torisev koristaja
ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis
TELEFONDIK- telefoni mehhaanik
ARVUVASTAJA- kalkulaator
PUPSTIK- väga hea sõber
ÕPSTIK- õpetaja
TÖÖDUK- töövihik
TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm
KARTU- kartauto
PENTSEL- pliiats
JALITSUD- jalanõud
HIRSIK- arvutihiir
MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)
DIKELL- digitaalne kell
KABERMÜTS- kare müts
ROAUTO- roostevaba auto
KROOV- puidust tehtud korv
PUNTSIK- ATV-ga sõitja
KASTLA- üksteise sisse laotud kastid
PITSIK- pitsiga sokk
PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal
GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.
NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist
PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.
KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.
KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama
PÖIDEN- pöidlaküüs
KELLAMA- kella vaatama
LAANDAMA- lilli istutama
TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma
LAUKAR- laua jalgpall
LAUTUR- lauda elanik
MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad
MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat
VARJUTI- rannavari
AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu
PILVEPUDER- pehme padi
TÜVIKÄÄKS- kasepuu
KIKAKIL- kikivarvul käimine
KRIBLIK- väike, armas loomapoeg
KÜMER- küürus olek
SÄMARIK- silmapaistev inimene
PRÜLOK- ehitamisjärgus maja
KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene
LÄNGAKIL- poolviltu
KRIIGEL- soolane kringel
NÜKSA- naljaga kedagi lükkama
POPIK- popi tegija
3. klass ja õpetaja Marge Matson võitsid konkursil Ekstra Klass peaauhinna!
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaAjakiri Hea Laps ja Kiusamisvaba Kool kutsusid sügisel 3.–6. klasse üle Eesti osalema algatuses Ekstra Klass, et innustada õpilasi üheskoos loominguliselt ja sõbralikult tegutsema.
Autor: Marge Matson
KIK projekt ”Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaRisti Kooli õpilased osalesid septembris, oktoobris ja detsembris KIK projekti “Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Silma Õpikojas, Padise kloostri külastuskeskuses, Nõmme Loodusmajas, MTÜ Loodusring retkel ja Pernova Loodusmajas.
Risti Kooli lasteaia “Mürakarude” rühm tegi Silma Õpikojas tutvust huvitavate putukatega.
I ja II klass osalesid Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris”.
III, IV, VI ja VII klass osalesid erinevatel Nõmme loodusmaja õppeprogrammidel: matkati suurveega kaetud Pääsküla raba õpperajal, Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, VII klass osales kalade praktikumis.
V klass sai päikeselisi sügiselamusi retkel Keila-Joale.
Detsembris said VIII klassi õpilased Pernova Loodusmajas tutvuda loodusvööndite eripäradega ja IX klass uurida metallide omadusi.
Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.
Autor: Liina KallasSuur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Padise klooster ja Kadi Trepp, Silma Õpikoda ja Marko Valker, Nõmme Loodusmaja ja Lada Mehikas, Pernova Hariduskeskus ja Kadri Rea, MTÜ Loodusring ja Arne Timm, Riina Kukk, Julia Sälik, Kaie Reintam, Kadri Ülevärva, Evelyn Tammaru, Tiia Taits, Pille Heinleht, Marge Matson, Liia Põhjakas, Krista Kohtla, Inna Baranova, Kaili Raudla, Monika De Oliveira, Jaana Kalmu, Age Enni, Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.
Lääne-Harju valla haridusauhind Bengt 2023
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaKoolijuht oli 10 nädalat Swedbankis praktikal
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaRisti Kooli direktor Kristo Matson
Viibisin haridusjuhtide praktikaprogrammi raames ajavahemikus 16.01.-24.03 praktikal Swedbankis. Otsustasin osaleda programmis selleks, et näha ja tunnetada, kuidas kaasaegsed ettevõtted on üles ehitanud arengule suunatud organisatsioonikultuuri.
Enne praktikale siirdumist arutasime ühiselt kooli juhtkonnas läbi, kuidas saaksime minu tööd ajutiselt asendada 10 nädalat, milline on asendustöö maht ja kuidas on see tasustatud. Praktikaperioodil tegin koolijuhina ainult minimaalse osa igapäevatööst, mida ei olnud võimalik delegeerida (käskkirjad, tööajatabelid jms), keskendudes praktikale viibisin iga päev Tallinnas Swedbanki peamajas.
Minu mentoriks oli Swedbanki kontorivõrgu juht Brita Kuldkepp, kelle juhtmisel töötab üle-eestilises kontorivõrgus ligikaudu 250 inimest. Lisaks mentorile korraldas minu praktikat koordinaator, kes leppis kokku individuaalsed kohtumised ettevõtte erinevate divisjonide ja osakondade juhtidega.
Praktika andis ka suurepärase võimaluse näha oma tänast töökohta kõrvalpilguga, mida igapäevaselt majas töötades ei suuda. Lisaks praktikale ettevõttes toimusid neli töötuba Fontese eestvedamisel programmis osalevatele koolijuhtidele. Seal tegelesime mentorluse, kovisiooni ja tööandja väärtuspakkumise kaardistamisega.
Kümne nädala jooksul kohtusin Swedbankis personaalselt ligemale kolmekümne juhiga, kes jagasid oma juhtimiskogemust, teistehulgas panga juhtkonnaliikmed ja juhatuse esimees.
Praktikal olin kohustatud läbi viima ka ühe projekti oma ettevõttes. Minu projekt kandis pealkirja “Mina, inimeste juht” ja see keskendus töötajate võtmeoskuste ehk baaskompetenside hindamisele, samuti viisin läbi töötoa kontorivõrgu juhtidele.
Panen siia lühikese ülevaate kuuldud mõtetest:
Esimesel praktikapäeval koos oma mentoriga
KIK projekt “Risti Kooli õppekäigud 2022/23 õppeaasta sügisel”
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaRisti Kooli õpilased osalesid septembris ja oktoobris KIK projekti „Risti Kooli õppekäigud 2022/23 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Padise kloostris ja RMK Nõva külastuskeskuses.
Risti Kooli lasteaia „Mürakarude“ rühm, II ja III klass osalesid septembris Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris” ja erinevates töötubades. “Mürakarude” rühm tegi tutvust mesindusega, II klass osales ürditöötoas ja III klass tegeles puidule põletamise algtõdede omandamisega.
V klassi õpilased tutvusid septembri lõpus Nõval Keibu lahe ääres ja Peraküla loodusmajas Läänemere elustikuga.
I, IV ja VI – IX klass said olla oma klassiga sügisese loodusega koos ja matkata Peraküla matkaradadel.
Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.
Suur-suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Padise klooster: Kadi Trepp ja Kadri Strööm , RMK Nõva külastuskeskus ja Tiiu Annuk, matkajuhid Kairit Errit ja Dagmar Adler, Riina Kukk, Merlin Bergmann, Julia Säälik, Ivika Ekkart, Pille Heinleht, Marge Matson, Linda Roosi Tutti, Liia Põhjakas, Tiia Taits, Inna Baranova, Anne Heina, Monika De Oliveira, Kaili Raudla, Jaana Kalmu, Krista Kohtla, Age Enni, Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.
Autor: Liina Kallas
Aasta klassiõpetaja 2022 on Marge Matson
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaAuhinna üleandmisel iseloomustati õpetaja Marget järgmiselt:
Õpetaja loob õppimise ja enesearenguga sõna otseses mõttes isklikku eeskuju. 2021. aasta sügisel astus õpetaja Tartu Ülikooli, et omandada magistrikraad kaasavast haridusest. Olles varasemalt juba lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia kooridirigeerimise eriala, on uue eriala õppimine näide osalisesest karjääripöördest ja elukestvast õppimisest. Edasiõppimiseks ajendas vajadus mõista sügavamalt, kuidas toetada hariduslike erivajadustega õpilasi ja rakendada erinevaid tugimeetmeid õpilaste individualiseeritud õpiteel. Samuti on õpetaja täiendanud ennast järjepidevalt koolitustel, mis keskenduvad muutuva õpikäsituse rakendamisele ja kaasaegse õpikeskkonna kujundamisele.
Õpetaja kasutab igapäevaselt palju erinevaid meetoteid, mis aitavad igaühel õppida talle sobival viisil. Nii on pidevalt kasutusel erinevad näitvahendid – seinaekraan ja dokumendikaamera (visualiseerimine ja pildimaterjal), õppevideod (katsed ja loodusnähtused), täringud, tähe- ja numbrikaardid (mängulisus ja käeline areng), haridusrobotid, tahvelarvutid (tehnoloogia ja innovatsioon), klaver, keha- ja rütmipillid (loovtegevused). Samuti toimuvad õuesõppe tunnid, kus uuritakse erinevaid loodusnähtusi, elus- ja elutaloodust. Tehakse katseid erinevate aineolekute uurimiseks ja viiakse läbi ilmavaatlusi.
Õpetaja kasutab 1. klassis ainult kujundavat hindamist, 2.-4. kassini nii kujundavat kui numbrilist hindamist. Toetav ja hästi läbimõtestatud tagasiside annab õpilastele julguse otsa vaadata oma tugevustele ja nõrkustele, analüüsida oma edusamme ja plaanida uusi eesmärke. Ettevõtluse arendamiseks korraldavad õpilased igal aasta klassikohvikut, kus üheskoos seatakse eesmärk, milleks raha kogutakse ja viiakse hiljem kogutud raha eest läbi ühistegevus. Loova mõtlemise arendamiseks on õpetaja osalenud õpilastega Harjumaa 3. klasside õpioskuste ainevõistlusel (2020), Julius Oro luulekonkursil Vaslemmas (2021), tüdrukute joonistusvõistlusel Tabasalus (2019, 2021) ja piirkondlikul laululapse võistlusel (2019-2022). Sel eelmisel õppeaastal osales Risti Koolist õpetaja juhendamisel Harjumaa laululapse võistlusele 4 õpilast erinevatest vanusegruppidest. Meeskonnatöö ja koostööoskuste arendamiseks on õpilastega osaletud erinevatel sündmustel: Liiklustark (2019), Bingo Eesti moodi Vaida põhikooli (2019, 2020), Teeme ära talgupäev (2019) ja Math99 rahvusvaheline võistlus.
Palju õnne koolipere poolt!
Risti Kool sai toetust haridusuuendustega tegelemiseks
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaProjekti nimi: Risti Koolis projektõppega alustamine – meetod ja vorm
Projekti number: 2014-2020.1.02.22-1381
Projekti algus ja lõpp: 01.09.2022 – 28.02.2023
Rahastusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Meede: 2014-2020.1.2 Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine
Taotlusvoor: 1.2.1 ATV1 jooksev Haridusasutuste meeskondade ühist õppimist toetavad õpiüritused – 25.06.2019-31.08.2023
Toetuse summa: 5000€
Mis on õpiürituste sarja eesmärk?
Projekti eesmärk on tutvuda ja omandada praktilisi kogemusi Eesti koolide näitel projektõppe erinevatest kasutusviisidest kaasaegse õpikäsituse rakendamisel. Projekti tulemusel mõistavad õpetajad projekt- ja uurimusõpet kui ühte võimalikku õppemeetodit, mis laiendab õpistrateegiate valikut. Projekti raames tutvuvad pedagoogid uuendusliku projektõppe vormiga MATIK ehk STEAM, mis seob endas erinevad õppeained tervikuks.
Projekti tulemusl soovime leida Risti Kooli ja lasteaia jaoks sobivama projektõppe viisi, mis toetaks laste õpimotivatsiooni ja oleks pedagoogidele jõukohane teostada. Erinevate projektõppevormide kogemine ja põhjalikum analüüs loob parema ettekujutuse õppevormi tugevustest ja nõrkustest. Projekti mõjul soovime Risti Kooli ja lasteaia õppekavasse sisse viia meie koolile sobituva projektõppe vormi, mis arvestaks olemasolevate ressursside, geograafilise paiknemise ja kooli pidaja sõnastatud piirkonna koolide areguvajadustega.
Õpiürituste sarja raames külastab koolimeeskond septembris Uulu Põhikooli ja Pärnu Ülejõe Põhikooli ning novembris Muraste Kooli. Jaanuaris 2023 toimub kogemuskoolitus, mida juhendavad Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults ja klassiõpetaja Liis Vahemets.
Loovtööde kaitsmine
/in Uudised 2014 /by Krista Kohtla3.juunil toimus meie koolis loovtööde kaitsmine. Sellel ôppeaastal olid ôpilased oma teemadeks valinud lauamàngu “Kabe”, siidisallide maalimise, Halloweeni päeva korraldamise ning klaverimängu iseseisva ôppimine.
Viimane koolikell
/in Uudised 2014 /by Krista Kohtla27.mail kõlas meie armsatele 9. klassi õpilastele viimane koolikell.
Hommik algas sellega, et kogu klass, k.a õpetaja Gerly olid kooli tulnud “tutipeole” sobilikus riietuses, kaasas vahvad mänguasjad ja muud lõbusad aksessuaarid. Kõigepealt käidi külas algklassiõpetaja Liial, kes oma koduaias ringkäigu tegi, näitas mitmeid aastaid tagasi klassi poolt kingitud õunapuud ning pakkus maitsvat kooki. Seejärel käis seltskond läbi ka lasteaia Mürakarude rühmast. Üheskoos söödi kommi, mängiti ringmänge ning koolilõpetajatele õpetati ka “Numbrilaul” selgeks. Siis oli aeg sealmail, et kogu koolipere oli õue kogunenud ning lõpetajaid oodati aktusele. Õpetaja Krista pidas kõne, mis nii mõnelgi silma märjaks võttis. Näidati toredaid slaide ning esimese klassi õpilased üllatasid enda korjatud lillekimpudega. Lisaks olid nad selgeks õppinud toreda laulu. Peale aktust ootas õhupallidega kaunistatud koduklassis isuäratav küpsisetort. Aitäh 8.klassile ja õpetaja Kristale selle meeldejääva päeva korraldamise eest. Imeilusate fotode jäädvustamise eest suur tänu õpetaja Monikale.