Risti Kooli direktor Kristo Matson

Viibisin haridusjuhtide praktikaprogrammi raames ajavahemikus 16.01.-24.03 praktikal Swedbankis. Otsustasin osaleda programmis selleks, et näha ja tunnetada, kuidas kaasaegsed ettevõtted on üles ehitanud arengule suunatud organisatsioonikultuuri.

Enne praktikale siirdumist arutasime ühiselt kooli juhtkonnas läbi, kuidas saaksime minu tööd ajutiselt asendada 10 nädalat, milline on asendustöö maht ja kuidas on see tasustatud. Praktikaperioodil tegin koolijuhina ainult minimaalse osa igapäevatööst, mida ei olnud võimalik delegeerida (käskkirjad, tööajatabelid jms), keskendudes praktikale viibisin iga päev Tallinnas Swedbanki peamajas.

Minu mentoriks oli Swedbanki kontorivõrgu juht Brita Kuldkepp, kelle juhtmisel töötab üle-eestilises kontorivõrgus ligikaudu 250 inimest. Lisaks mentorile korraldas minu praktikat koordinaator, kes leppis kokku individuaalsed kohtumised ettevõtte erinevate divisjonide ja osakondade juhtidega.

Praktika andis ka suurepärase võimaluse näha oma tänast töökohta kõrvalpilguga, mida igapäevaselt majas töötades ei suuda. Lisaks praktikale ettevõttes toimusid neli töötuba Fontese eestvedamisel programmis osalevatele koolijuhtidele. Seal tegelesime mentorluse, kovisiooni ja tööandja väärtuspakkumise kaardistamisega.

Kümne nädala jooksul kohtusin Swedbankis personaalselt ligemale kolmekümne juhiga, kes jagasid oma juhtimiskogemust, teistehulgas panga juhtkonnaliikmed ja juhatuse esimees.

Praktikal olin kohustatud läbi viima ka ühe projekti oma ettevõttes. Minu projekt kandis pealkirja “Mina, inimeste juht” ja see keskendus töötajate võtmeoskuste ehk baaskompetenside hindamisele, samuti viisin läbi töötoa kontorivõrgu juhtidele.

Panen siia lühikese ülevaate kuuldud mõtetest:

• juhtimine on töö inimestega – vähem fookust asjadele, majadele ja protsessidele, enam töötajatele, nende tunnetele, suhetele, oskustele, enesearengule.“Suhtlus peab voolama nagu jõgi”.

• arukas ja aus tagasiside viib edasi – põhjendamatu kriitika ei aita kedagi, alati tasub toetuda inimese tugevustele
• enesearengu toetamine – juhi ülesanne on toetada inimeste enesearengut, õppiv inimene loob ka õppiva organisatsiooni (kooli)
• värbamine läheb veel raskemaks – tööjõuturg muutub lähisaastatel oluliselt, sest rahvastiku vanuselise jaotumise tõttu jääb töötavaid inimesi aina vähemaks, see puudutab ka haridusmaastikku!
• tööelu muutub – järjest tööle asuvad uued põlvkonnad soovivad töö ja eraelu paremat tasakaalu, paindlikku tööaega, töötegemise selgemat eesmärki ja mõtestatust. Kutsekindlus ja ühel erialal terve elu töötamine saab tulevikus pigem erandiks
• kui juhid, siis juhi – juhtimine on tööroll, kus sinu ülesanne ongi inimeste juhtimine (mitte õpetamine!), kui seda soovi või ambitsiooni ei ole, siis on mõistlik tegeleda millegi muuga
• delegeerimine on kohustuslik – juhi tööroll on sootuks erinev spetsialisti töörollist (koolis õpetaja), juhina tuleb delegeerida nii palju kui võimalik, sest isegi siis jääb su töölauale veel palju asju
• brändisaadik – nii juht kui iga töötaja on oma organisatsiooni brändisaadik, ehk piltlikult öeldes loome ise oma koolist/lasteaiast kuvandi sellega, mida ja kuidas me räägime. See mõjutab otseselt ka uute töötajate värbamist.
• eesmärgid peavad olema mõõdetavad – oma töö tulemusi same mõõta vaid juhul, kui oleme omale eesmärgid seadnud. Kirjapandud eesmärgid saavad paremini täidetud.
• koostöövestlused – üks korda aastas on vähe, koostöövestlus ongi mõeldud parema koostöö saavutamiseks ja ühiste eesmärkide seadmiseks ja järeltegevuste arutamiseks
• mikromanageerimine – ära püüa teha asju teiste eest ära ja olla igal pool “kättpidi küljes”, igaühel on oma tööroll ja ülesanded, mille eest nad ka vastutavad
• järelkasvuga tegelemine – kuna tööturg muutub, peab iga organisatsioon (kool) tegelema järelkasvuga, ehk pidevalt otsima uusi talente (õpetajaid), kes on valmis liituma ja panustama, samaaegselt toetades töötavate inimeste enesearengut
• töökultuur – kaasaegse töö- ja suhtlemiskultuuri looja ning eestvedaja on (kooli)juht
• eesmärkide saavutamine ja suhted – need on kaks asja, mida pole võimalik juhil kellelegi teisele delegeerida, juht kas lepib sellega või leiab endale teise töö
• otsustamine – juhi ülesanne on iseseisvalt mõelda ja otsustada, selles pole midagi imelikku kui otsuse tegemiseks on vaja järelemõtlemise aega
• suu kinni, kõrvad lahti – teiste kuulamine ja eriti lõpuni kuulamine on raske ja aeganõudev, aga viib alati arengus edasi
• üksi saab kiiremini, koos jõuab kaugemale – on asju, mida juht oskab teha teistest paremini, aga oma meeskonda innustades ja toetades jõutakse üheskoos alati kaugemal.

Esimesel praktikapäeval koos oma mentoriga

       

6. augustil anti Lääne-Harju vallas esmakordselt välja haridusauhinnad BENGT. Risti Kooli klassiõpetaja ja muusikaõpetaja Marge Matson sai Aasta Klassiõpetaja 2022 tiitli. Õpetaja Marge töötab Risti Koolis alates 2017. aasta sügisest. Lisaks õpetajatööle on Marge Matson kooli mudilaskoori ja Padise segakoori dirigent.

Auhinna üleandmisel iseloomustati õpetaja Marget järgmiselt:

Õpetaja loob õppimise ja enesearenguga sõna otseses mõttes isklikku eeskuju. 2021. aasta sügisel astus õpetaja Tartu Ülikooli, et omandada magistrikraad kaasavast haridusest. Olles varasemalt juba lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia kooridirigeerimise eriala, on uue eriala õppimine näide osalisesest karjääripöördest ja elukestvast õppimisest. Edasiõppimiseks ajendas vajadus mõista sügavamalt, kuidas toetada hariduslike erivajadustega õpilasi ja rakendada erinevaid tugimeetmeid õpilaste individualiseeritud õpiteel. Samuti on õpetaja täiendanud ennast järjepidevalt koolitustel, mis keskenduvad muutuva õpikäsituse rakendamisele ja kaasaegse õpikeskkonna kujundamisele.

 

Õpetaja kasutab igapäevaselt palju erinevaid meetoteid, mis aitavad igaühel õppida talle sobival viisil. Nii on pidevalt kasutusel erinevad näitvahendid – seinaekraan ja dokumendikaamera (visualiseerimine ja pildimaterjal), õppevideod (katsed ja loodusnähtused), täringud, tähe- ja numbrikaardid (mängulisus ja käeline areng), haridusrobotid, tahvelarvutid (tehnoloogia ja innovatsioon), klaver, keha- ja rütmipillid (loovtegevused). Samuti toimuvad õuesõppe tunnid, kus uuritakse erinevaid loodusnähtusi, elus- ja elutaloodust. Tehakse katseid erinevate aineolekute uurimiseks ja viiakse läbi ilmavaatlusi.

Õpetaja kasutab 1. klassis ainult kujundavat hindamist, 2.-4. kassini nii kujundavat kui numbrilist hindamist. Toetav ja hästi läbimõtestatud tagasiside annab õpilastele julguse otsa vaadata oma tugevustele ja nõrkustele, analüüsida oma edusamme ja plaanida uusi eesmärke. Ettevõtluse arendamiseks korraldavad õpilased igal aasta klassikohvikut, kus üheskoos seatakse eesmärk, milleks raha kogutakse ja viiakse hiljem kogutud raha eest läbi ühistegevus. Loova mõtlemise arendamiseks on õpetaja osalenud õpilastega Harjumaa 3. klasside õpioskuste ainevõistlusel (2020), Julius Oro luulekonkursil Vaslemmas (2021), tüdrukute joonistusvõistlusel Tabasalus (2019, 2021) ja piirkondlikul laululapse võistlusel (2019-2022). Sel eelmisel õppeaastal osales Risti Koolist õpetaja juhendamisel Harjumaa laululapse võistlusele 4 õpilast erinevatest vanusegruppidest. Meeskonnatöö ja koostööoskuste arendamiseks on õpilastega osaletud erinevatel sündmustel: Liiklustark (2019), Bingo Eesti moodi Vaida põhikooli (2019, 2020), Teeme ära talgupäev (2019) ja Math99 rahvusvaheline võistlus.

 

Palju õnne koolipere poolt!

3.juunil toimus meie koolis loovtööde kaitsmine. Sellel ôppeaastal olid ôpilased oma teemadeks valinud lauamàngu “Kabe”, siidisallide maalimise, Halloweeni päeva korraldamise ning klaverimängu iseseisva ôppimine.

       

Risti Kooli õpilased osalesid septembrist novembrini 2021 KIK projekti „ Looduses on väge” raames erinevates keskkonnaharidusprogrammides.

Risti Kooli lasteaia „Mürakarude“ rühm osales Paasiku koertemõisa õppeprogrammis     “ Hariv tund kelgukoerte ja alpakadega”.

I ja II klassi õpilased külastasid Tallinna loomaaia õppeprogrammi “ Loomad erinevates elukeskkondades”.

III klassi õpilased osalesid Tallinna Botaanikaaia õppeprogrammis “Retk puude, põõsaste, puhmaste ja rohttaimede maailma”.

IV klassi õpilased tutvusid erinevate taimedega Tallinna Botaanikaaia õppeprogrammis “Tarbetaimed”.

V klassi õpilased said rühmatööd teha Tallinna Botaanikaaia õppeprogrammis “Õhk, vesi ja muld”.

VI-VII klassi õpilased tegid Tallinna Botaanikaaias tutvust roheteemadel õppeprogrammis “Taaskasutus ja säästlik tarbimine”.

VIII ja IX klass osalesid Tallinna Botaanikaaia õppeprogrammis “Loodusvööndid ja kliimavöötmed”.

Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.

 

Suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:

KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna loomaaed, Paasiku koertemõis, Riina Kukk, Merlin Bergmann, Julia Säälik, Ivika Ekkart, Marge Matson, Gerly Liibek, Liia Põhjakas, Tiia Taits, Maili Sitska, Pille Heinleht, Siiri Uusküla, Anne Heina, Monika De Oliveira, Kaili Raudla,  Jaana Kalmu, Krista Kohtla, Marge Eenpuu, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.