Üks tore Risti Kooli päev

Emakeelepäeval andsime õpilastele uudissõnade väljamõtlemise ülesande. Teksti kirjutas Gerly Liibek õpilaste loodud uute eesti keele sõnade põhjal 14.03.2024

Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.

Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.

Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva.  Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.

Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.

Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.

Koolis on tore!

 

Sõnade tähendused:

VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine

VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane

PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn

MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane

MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid

PRÜSEERIJA- prügi sorteerija

TORISTAJA- torisev koristaja

ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis

TELEFONDIK- telefoni mehhaanik

ARVUVASTAJA- kalkulaator

PUPSTIK- väga hea sõber

ÕPSTIK- õpetaja

TÖÖDUK- töövihik

TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm

KARTU- kartauto

PENTSEL- pliiats

JALITSUD- jalanõud

HIRSIK- arvutihiir

MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)

DIKELL- digitaalne kell

KABERMÜTS- kare müts

ROAUTO- roostevaba auto

KROOV- puidust tehtud korv

PUNTSIK- ATV-ga sõitja

KASTLA- üksteise sisse laotud kastid

PITSIK- pitsiga sokk

PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal

GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.

NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist

PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.

KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.

KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama

PÖIDEN- pöidlaküüs

KELLAMA- kella vaatama

LAANDAMA- lilli istutama

TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma

LAUKAR- laua jalgpall

LAUTUR- lauda elanik

MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad

MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat

VARJUTI- rannavari

AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu

PILVEPUDER- pehme padi

TÜVIKÄÄKS- kasepuu

KIKAKIL- kikivarvul käimine

KRIBLIK- väike, armas loomapoeg

KÜMER- küürus olek

SÄMARIK- silmapaistev inimene

PRÜLOK- ehitamisjärgus maja

KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene

LÄNGAKIL- poolviltu

KRIIGEL- soolane kringel

NÜKSA- naljaga kedagi lükkama

POPIK- popi tegija

3. klass ja õpetaja Marge Matson võitsid konkursil Ekstra Klass peaauhinna!

Ajakiri Hea Laps ja Kiusamisvaba Kool kutsusid sügisel 3.–6. klasse üle Eesti osalema algatuses Ekstra Klass, et innustada õpilasi üheskoos loominguliselt ja sõbralikult tegutsema.

  1. klass ja õpetaja Marge Matson otsustasid võistlusest osa võtta. See tähendas kolme kuu jagu erinevaid loovaid ühistegevusi, mille käigus õppisid lapsed üksteist paremini tundma ja arendasid ka meeskonnatöö oskust. Oktoobris mõeldi üheskoos välja vahetunni liikumismäng, novembris loodi klassilaul ning detsembris tehti teistmoodi klassipilt. Kõik ülesanded esitati konkursile video kujul, mille teostamisel oli abiks õpetaja Monika De Oliveira. Klassilaulule aitas toreda klaverisaate luua klaveriõpetaja Oksana Lohinova.
  1. veeburaril tehti teatavaks, et Risti Kooli 3. klass on võitnud peaauhinna ning tunnustuse Ekstra Klass 2024. Peaauhinnaks on põnev koolipäev koos Hea Lapse ja Kiusamisvaba Kooliga. Külla tulevad ka Hea Lapse ajakirja looja ja kauaaegne peatoimetaja Leelo Tungal ja ajakirja praegune peatoimetaja Kätlin Vainola.
  1. klassi loovülesanded ja Ekstra Klassi tunnustamine on leitavad Kiusamisvaba Kooli kodulehel: https://kiusamisvaba.ee/ekstra-klass-on-risti-kooli-3-klass/
Autor: Marge Matson

KIK projekt ”Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel

Risti Kooli õpilased osalesid septembris, oktoobris ja detsembris KIK projekti “Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Silma Õpikojas, Padise kloostri külastuskeskuses, Nõmme Loodusmajas, MTÜ Loodusring retkel ja Pernova Loodusmajas.
Risti Kooli lasteaia “Mürakarude” rühm tegi Silma Õpikojas tutvust huvitavate putukatega.
I ja II klass osalesid Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris”.
III, IV, VI ja VII klass osalesid erinevatel Nõmme loodusmaja õppeprogrammidel: matkati suurveega kaetud Pääsküla raba õpperajal, Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, VII klass osales kalade praktikumis.
V klass sai päikeselisi sügiselamusi retkel Keila-Joale.
Detsembris said VIII klassi õpilased Pernova Loodusmajas tutvuda loodusvööndite eripäradega ja IX klass uurida metallide omadusi.

Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.
Suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Padise klooster ja Kadi Trepp, Silma Õpikoda ja Marko Valker, Nõmme Loodusmaja ja Lada Mehikas, Pernova Hariduskeskus ja Kadri Rea, MTÜ Loodusring ja Arne Timm, Riina Kukk, Julia Sälik, Kaie Reintam, Kadri Ülevärva, Evelyn Tammaru, Tiia Taits, Pille Heinleht, Marge Matson, Liia Põhjakas, Krista Kohtla, Inna Baranova, Kaili Raudla, Monika De Oliveira, Jaana Kalmu, Age Enni, Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.

Autor: Liina Kallas

Lääne-Harju valla haridusauhind Bengt 2023

 25.augustil 2023.aastal jagati Lääne-Harju valla haridusauhindu BENGT, mis kannab endas julgete, edumeelsete, tulevikku vaatavate haridustegelaste vaimu.
Aasta põhikooli aineõpetajaks valiti Krista Kohtla.

Õpetaja Krista arendab teadlikult õpilaste allikakriitilist mõtlemise oskust, tutvustades sealjuures erinevaid õpistrateegiaid. Eriti oluliseks peab õpetaja sotsiaalmeedias ja laiemalt internetist kättesaadava info järjepidevat lahtimõtestamist. Suurt tähelepanu pöörab ta õpilaste hoiakute ja väärtushinnangute kujundamisele, ärgitades õpilasi kuulama päevauudiseid, vaatama dokumentaalfilme ja pidama teemakohaseid arutelusid. Mitmekesiste meetodite ja õppeallikate valik võimaldab õpetajal omavahel lõimida erinevaid õppeaineid – inglise ja vene keel, ajalugu ning ühiskonnaõpetus.
Aasta huvialaõpetajaks valiti Siiri Uusküla.
Õpetaja Siiri on pühendunud tüdrukute käsipallitrennide eestvedaja, kes on saavutanud õpilastega juba aastaid väga häid tulemusi. Ta on aktiivne suhtleja, kes oskab noori spordi ja liikumise juurde tuua ning meeskonnaspordiks vajalikke oskusi õpetada. Ta arvestab õppijate soovide ja muutuva õpikeskkonnaga, leides uusi viise, mis aitavad õpilastel oma huvialasid leida ja arendada.
Ta osaleb huviõpetajate ja treenerite võrgustikutöös, korraldab võistlusi ja osaleb õpilastega võistlustel üle vabariigi, sageli ka nädalavahetustel.
Oleme väga uhked oma õpetajate ja kolleegide üle! Palju õnne kogu koolipere pool!
Lääne-Harju valla haridusauhinna nime taga on austusavaldus Bengt Gottfried Forseliusele, kes asutas ühe esimestest Eesti talurahvakoolidest Risti kirikumõisas.

Koolijuht oli 10 nädalat Swedbankis praktikal

Risti Kooli direktor Kristo Matson

Viibisin haridusjuhtide praktikaprogrammi raames ajavahemikus 16.01.-24.03 praktikal Swedbankis. Otsustasin osaleda programmis selleks, et näha ja tunnetada, kuidas kaasaegsed ettevõtted on üles ehitanud arengule suunatud organisatsioonikultuuri.

Enne praktikale siirdumist arutasime ühiselt kooli juhtkonnas läbi, kuidas saaksime minu tööd ajutiselt asendada 10 nädalat, milline on asendustöö maht ja kuidas on see tasustatud. Praktikaperioodil tegin koolijuhina ainult minimaalse osa igapäevatööst, mida ei olnud võimalik delegeerida (käskkirjad, tööajatabelid jms), keskendudes praktikale viibisin iga päev Tallinnas Swedbanki peamajas.

Minu mentoriks oli Swedbanki kontorivõrgu juht Brita Kuldkepp, kelle juhtmisel töötab üle-eestilises kontorivõrgus ligikaudu 250 inimest. Lisaks mentorile korraldas minu praktikat koordinaator, kes leppis kokku individuaalsed kohtumised ettevõtte erinevate divisjonide ja osakondade juhtidega.

Praktika andis ka suurepärase võimaluse näha oma tänast töökohta kõrvalpilguga, mida igapäevaselt majas töötades ei suuda. Lisaks praktikale ettevõttes toimusid neli töötuba Fontese eestvedamisel programmis osalevatele koolijuhtidele. Seal tegelesime mentorluse, kovisiooni ja tööandja väärtuspakkumise kaardistamisega.

Kümne nädala jooksul kohtusin Swedbankis personaalselt ligemale kolmekümne juhiga, kes jagasid oma juhtimiskogemust, teistehulgas panga juhtkonnaliikmed ja juhatuse esimees.

Praktikal olin kohustatud läbi viima ka ühe projekti oma ettevõttes. Minu projekt kandis pealkirja “Mina, inimeste juht” ja see keskendus töötajate võtmeoskuste ehk baaskompetenside hindamisele, samuti viisin läbi töötoa kontorivõrgu juhtidele.

Panen siia lühikese ülevaate kuuldud mõtetest:

  • juhtimine on töö inimestega – vähem fookust asjadele, majadele ja protsessidele, enam töötajatele, nende tunnetele, suhetele, oskustele, enesearengule.“Suhtlus peab voolama nagu jõgi”.
  • arukas ja aus tagasiside viib edasi – põhjendamatu kriitika ei aita kedagi, alati tasub toetuda inimese tugevustele
  • enesearengu toetamine – juhi ülesanne on toetada inimeste enesearengut, õppiv inimene loob ka õppiva organisatsiooni (kooli)
  • värbamine läheb veel raskemaks – tööjõuturg muutub lähisaastatel oluliselt, sest rahvastiku vanuselise jaotumise tõttu jääb töötavaid inimesi aina vähemaks, see puudutab ka haridusmaastikku!
  • tööelu muutub – järjest tööle asuvad uued põlvkonnad soovivad töö ja eraelu paremat tasakaalu, paindlikku tööaega, töötegemise selgemat eesmärki ja mõtestatust. Kutsekindlus ja ühel erialal terve elu töötamine saab tulevikus pigem erandiks
  • kui juhid, siis juhi – juhtimine on tööroll, kus sinu ülesanne ongi inimeste juhtimine (mitte õpetamine!), kui seda soovi või ambitsiooni ei ole, siis on mõistlik tegeleda millegi muuga
  • delegeerimine on kohustuslik – juhi tööroll on sootuks erinev spetsialisti töörollist (koolis õpetaja), juhina tuleb delegeerida nii palju kui võimalik, sest isegi siis jääb su töölauale veel palju asju
  • brändisaadik – nii juht kui iga töötaja on oma organisatsiooni brändisaadik, ehk piltlikult öeldes loome ise oma koolist/lasteaiast kuvandi sellega, mida ja kuidas me räägime. See mõjutab otseselt ka uute töötajate värbamist.
  • eesmärgid peavad olema mõõdetavad – oma töö tulemusi same mõõta vaid juhul, kui oleme omale eesmärgid seadnud. Kirjapandud eesmärgid saavad paremini täidetud.
  • koostöövestlused – üks korda aastas on vähe, koostöövestlus ongi mõeldud parema koostöö saavutamiseks ja ühiste eesmärkide seadmiseks ja järeltegevuste arutamiseks
  • mikromanageerimine – ära püüa teha asju teiste eest ära ja olla igal pool “kättpidi küljes”, igaühel on oma tööroll ja ülesanded, mille eest nad ka vastutavad
  • järelkasvuga tegelemine – kuna tööturg muutub, peab iga organisatsioon (kool) tegelema järelkasvuga, ehk pidevalt otsima uusi talente (õpetajaid), kes on valmis liituma ja panustama, samaaegselt toetades töötavate inimeste enesearengut
  • töökultuur – kaasaegse töö- ja suhtlemiskultuuri looja ning eestvedaja on (kooli)juht
  • eesmärkide saavutamine ja suhted – need on kaks asja, mida pole võimalik juhil kellelegi teisele delegeerida, juht kas lepib sellega või leiab endale teise töö
  • otsustamine – juhi ülesanne on iseseisvalt mõelda ja otsustada, selles pole midagi imelikku kui otsuse tegemiseks on vaja järelemõtlemise aega
  • suu kinni, kõrvad lahti – teiste kuulamine ja eriti lõpuni kuulamine on raske ja aeganõudev, aga viib alati arengus edasi
  • üksi saab kiiremini, koos jõuab kaugemale – on asju, mida juht oskab teha teistest paremini, aga oma meeskonda innustades ja toetades jõutakse üheskoos alati kaugemal.

Koolijuhi praktika Swedbankis_ülevaade[15813] 2

Esimesel praktikapäeval koos oma mentoriga

KIK projekt “Risti Kooli õppekäigud 2022/23 õppeaasta sügisel”

Risti Kooli õpilased osalesid septembris ja oktoobris KIK projekti „Risti Kooli õppekäigud 2022/23 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Padise kloostris ja RMK Nõva külastuskeskuses.

Risti Kooli lasteaia „Mürakarude“ rühm, II ja III klass osalesid septembris Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris” ja erinevates töötubades. “Mürakarude” rühm tegi tutvust mesindusega, II klass osales ürditöötoas ja III klass tegeles puidule põletamise algtõdede omandamisega.

V klassi õpilased tutvusid septembri lõpus Nõval Keibu lahe ääres ja Peraküla loodusmajas Läänemere elustikuga.

I, IV ja VI – IX klass said olla oma klassiga sügisese loodusega koos ja matkata Peraküla matkaradadel.

Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.

 

Suur-suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:

KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Padise klooster: Kadi Trepp ja Kadri Strööm , RMK Nõva külastuskeskus ja Tiiu Annuk, matkajuhid Kairit Errit ja Dagmar Adler, Riina Kukk, Merlin Bergmann, Julia Säälik, Ivika Ekkart, Pille Heinleht, Marge Matson, Linda Roosi Tutti, Liia Põhjakas, Tiia Taits, Inna Baranova, Anne Heina, Monika De Oliveira, Kaili Raudla,  Jaana Kalmu, Krista Kohtla, Age Enni, Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.

 

Autor: Liina Kallas

Aasta klassiõpetaja 2022 on Marge Matson

Klassiõpetaja 2022       Bengt

  1. augustil anti Lääne-Harju vallas esmakordselt välja haridusauhinnad BENGT. Risti Kooli klassiõpetaja ja muusikaõpetaja Marge Matson sai Aasta Klassiõpetaja 2022 tiitli. Õpetaja Marge töötab Risti Koolis alates 2017. aasta sügisest. Lisaks õpetajatööle on Marge Matson kooli mudilaskoori ja Padise segakoori dirigent.

Auhinna üleandmisel iseloomustati õpetaja Marget järgmiselt:

Õpetaja loob õppimise ja enesearenguga sõna otseses mõttes isklikku eeskuju. 2021. aasta sügisel astus õpetaja Tartu Ülikooli, et omandada magistrikraad kaasavast haridusest. Olles varasemalt juba lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia kooridirigeerimise eriala, on uue eriala õppimine näide osalisesest karjääripöördest ja elukestvast õppimisest. Edasiõppimiseks ajendas vajadus mõista sügavamalt, kuidas toetada hariduslike erivajadustega õpilasi ja rakendada erinevaid tugimeetmeid õpilaste individualiseeritud õpiteel. Samuti on õpetaja täiendanud ennast järjepidevalt koolitustel, mis keskenduvad muutuva õpikäsituse rakendamisele ja kaasaegse õpikeskkonna kujundamisele.

 

Õpetaja kasutab igapäevaselt palju erinevaid meetoteid, mis aitavad igaühel õppida talle sobival viisil. Nii on pidevalt kasutusel erinevad näitvahendid – seinaekraan ja dokumendikaamera (visualiseerimine ja pildimaterjal), õppevideod (katsed ja loodusnähtused), täringud, tähe- ja numbrikaardid (mängulisus ja käeline areng), haridusrobotid, tahvelarvutid (tehnoloogia ja innovatsioon), klaver, keha- ja rütmipillid (loovtegevused). Samuti toimuvad õuesõppe tunnid, kus uuritakse erinevaid loodusnähtusi, elus- ja elutaloodust. Tehakse katseid erinevate aineolekute uurimiseks ja viiakse läbi ilmavaatlusi.

Õpetaja kasutab 1. klassis ainult kujundavat hindamist, 2.-4. kassini nii kujundavat kui numbrilist hindamist. Toetav ja hästi läbimõtestatud tagasiside annab õpilastele julguse otsa vaadata oma tugevustele ja nõrkustele, analüüsida oma edusamme ja plaanida uusi eesmärke. Ettevõtluse arendamiseks korraldavad õpilased igal aasta klassikohvikut, kus üheskoos seatakse eesmärk, milleks raha kogutakse ja viiakse hiljem kogutud raha eest läbi ühistegevus. Loova mõtlemise arendamiseks on õpetaja osalenud õpilastega Harjumaa 3. klasside õpioskuste ainevõistlusel (2020), Julius Oro luulekonkursil Vaslemmas (2021), tüdrukute joonistusvõistlusel Tabasalus (2019, 2021) ja piirkondlikul laululapse võistlusel (2019-2022). Sel eelmisel õppeaastal osales Risti Koolist õpetaja juhendamisel Harjumaa laululapse võistlusele 4 õpilast erinevatest vanusegruppidest. Meeskonnatöö ja koostööoskuste arendamiseks on õpilastega osaletud erinevatel sündmustel: Liiklustark (2019), Bingo Eesti moodi Vaida põhikooli (2019, 2020), Teeme ära talgupäev (2019) ja Math99 rahvusvaheline võistlus.

 

Palju õnne koolipere poolt!

Risti Kool sai toetust haridusuuendustega tegelemiseks

Projekti nimi: Risti Koolis projektõppega alustamine – meetod ja vorm

Projekti number: 2014-2020.1.02.22-1381

Projekti algus ja lõpp: 01.09.2022 – 28.02.2023

Rahastusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus

Meede: 2014-2020.1.2 Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine

Taotlusvoor: 1.2.1 ATV1 jooksev Haridusasutuste meeskondade ühist õppimist toetavad õpiüritused – 25.06.2019-31.08.2023

Toetuse summa: 5000€

Mis on õpiürituste sarja eesmärk?

Projekti eesmärk on tutvuda ja omandada praktilisi kogemusi Eesti koolide näitel projektõppe erinevatest kasutusviisidest kaasaegse õpikäsituse rakendamisel. Projekti tulemusel mõistavad õpetajad projekt- ja uurimusõpet kui ühte võimalikku õppemeetodit, mis laiendab õpistrateegiate valikut. Projekti raames tutvuvad pedagoogid uuendusliku projektõppe vormiga MATIK ehk STEAM, mis seob endas erinevad õppeained tervikuks.

Projekti tulemusl soovime leida Risti Kooli ja lasteaia jaoks sobivama projektõppe viisi, mis toetaks laste õpimotivatsiooni ja oleks pedagoogidele jõukohane teostada. Erinevate projektõppevormide kogemine ja põhjalikum analüüs loob parema ettekujutuse õppevormi tugevustest ja nõrkustest. Projekti mõjul soovime Risti Kooli ja lasteaia õppekavasse sisse viia meie koolile sobituva projektõppe vormi, mis arvestaks olemasolevate ressursside, geograafilise paiknemise ja kooli pidaja sõnastatud piirkonna koolide areguvajadustega.

Õpiürituste sarja raames külastab koolimeeskond septembris Uulu Põhikooli ja Pärnu Ülejõe Põhikooli ning novembris Muraste Kooli. Jaanuaris 2023 toimub kogemuskoolitus, mida juhendavad Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults ja klassiõpetaja Liis Vahemets.

Loovtööde kaitsmine

3.juunil toimus meie koolis loovtööde kaitsmine. Sellel ôppeaastal olid ôpilased oma teemadeks valinud lauamàngu “Kabe”, siidisallide maalimise, Halloweeni päeva korraldamise ning klaverimängu iseseisva ôppimine.

284935574_5373337989385268_8622928091634781620_n  284478180_5373338242718576_5641023951953952153_n  284375827_5373338129385254_6657274244464769984_n   284254728_5373338146051919_3086940768872464469_n

Viimane koolikell

27.mail kõlas meie armsatele 9. klassi õpilastele viimane koolikell.

Hommik algas sellega, et kogu klass, k.a õpetaja Gerly olid kooli tulnud “tutipeole” sobilikus riietuses, kaasas vahvad mänguasjad ja muud lõbusad aksessuaarid. Kõigepealt käidi külas algklassiõpetaja Liial,  kes oma koduaias ringkäigu tegi, näitas mitmeid aastaid tagasi klassi poolt kingitud õunapuud ning pakkus maitsvat kooki. Seejärel käis seltskond läbi ka lasteaia Mürakarude rühmast. Üheskoos söödi kommi, mängiti ringmänge ning koolilõpetajatele õpetati ka “Numbrilaul” selgeks. Siis oli aeg sealmail, et kogu koolipere oli õue kogunenud ning lõpetajaid oodati aktusele. Õpetaja Krista pidas kõne, mis nii mõnelgi silma märjaks võttis. Näidati toredaid slaide ning esimese klassi õpilased üllatasid enda korjatud lillekimpudega. Lisaks olid nad selgeks õppinud toreda laulu. Peale aktust ootas õhupallidega kaunistatud koduklassis isuäratav küpsisetort. Aitäh 8.klassile ja õpetaja Kristale selle meeldejääva päeva korraldamise eest. Imeilusate fotode jäädvustamise eest suur tänu õpetaja Monikale.

Tutipidu[13753]