Üks tore Risti Kooli päev
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaEmakeelepäeval andsime õpilastele uudissõnade väljamõtlemise ülesande. Teksti kirjutas Gerly Liibek õpilaste loodud uute eesti keele sõnade põhjal 14.03.2024
Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.
Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.
Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva. Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.
Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.
Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.
Koolis on tore!
Sõnade tähendused:
VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine
VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane
PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn
MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane
MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid
PRÜSEERIJA- prügi sorteerija
TORISTAJA- torisev koristaja
ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis
TELEFONDIK- telefoni mehhaanik
ARVUVASTAJA- kalkulaator
PUPSTIK- väga hea sõber
ÕPSTIK- õpetaja
TÖÖDUK- töövihik
TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm
KARTU- kartauto
PENTSEL- pliiats
JALITSUD- jalanõud
HIRSIK- arvutihiir
MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)
DIKELL- digitaalne kell
KABERMÜTS- kare müts
ROAUTO- roostevaba auto
KROOV- puidust tehtud korv
PUNTSIK- ATV-ga sõitja
KASTLA- üksteise sisse laotud kastid
PITSIK- pitsiga sokk
PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal
GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.
NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist
PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.
KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.
KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama
PÖIDEN- pöidlaküüs
KELLAMA- kella vaatama
LAANDAMA- lilli istutama
TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma
LAUKAR- laua jalgpall
LAUTUR- lauda elanik
MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad
MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat
VARJUTI- rannavari
AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu
PILVEPUDER- pehme padi
TÜVIKÄÄKS- kasepuu
KIKAKIL- kikivarvul käimine
KRIBLIK- väike, armas loomapoeg
KÜMER- küürus olek
SÄMARIK- silmapaistev inimene
PRÜLOK- ehitamisjärgus maja
KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene
LÄNGAKIL- poolviltu
KRIIGEL- soolane kringel
NÜKSA- naljaga kedagi lükkama
POPIK- popi tegija
3. klass ja õpetaja Marge Matson võitsid konkursil Ekstra Klass peaauhinna!
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaAjakiri Hea Laps ja Kiusamisvaba Kool kutsusid sügisel 3.–6. klasse üle Eesti osalema algatuses Ekstra Klass, et innustada õpilasi üheskoos loominguliselt ja sõbralikult tegutsema.
- klass ja õpetaja Marge Matson otsustasid võistlusest osa võtta. See tähendas kolme kuu jagu erinevaid loovaid ühistegevusi, mille käigus õppisid lapsed üksteist paremini tundma ja arendasid ka meeskonnatöö oskust. Oktoobris mõeldi üheskoos välja vahetunni liikumismäng, novembris loodi klassilaul ning detsembris tehti teistmoodi klassipilt. Kõik ülesanded esitati konkursile video kujul, mille teostamisel oli abiks õpetaja Monika De Oliveira. Klassilaulule aitas toreda klaverisaate luua klaveriõpetaja Oksana Lohinova.
- veeburaril tehti teatavaks, et Risti Kooli 3. klass on võitnud peaauhinna ning tunnustuse Ekstra Klass 2024. Peaauhinnaks on põnev koolipäev koos Hea Lapse ja Kiusamisvaba Kooliga. Külla tulevad ka Hea Lapse ajakirja looja ja kauaaegne peatoimetaja Leelo Tungal ja ajakirja praegune peatoimetaja Kätlin Vainola.
- klassi loovülesanded ja Ekstra Klassi tunnustamine on leitavad Kiusamisvaba Kooli kodulehel: https://kiusamisvaba.ee/ekstra-klass-on-risti-kooli-3-klass/
Autor: Marge Matson
KIK projekt ”Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaRisti Kooli õpilased osalesid septembris, oktoobris ja detsembris KIK projekti “Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Silma Õpikojas, Padise kloostri külastuskeskuses, Nõmme Loodusmajas, MTÜ Loodusring retkel ja Pernova Loodusmajas.
Risti Kooli lasteaia “Mürakarude” rühm tegi Silma Õpikojas tutvust huvitavate putukatega.
I ja II klass osalesid Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris”.
III, IV, VI ja VII klass osalesid erinevatel Nõmme loodusmaja õppeprogrammidel: matkati suurveega kaetud Pääsküla raba õpperajal, Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, VII klass osales kalade praktikumis.
V klass sai päikeselisi sügiselamusi retkel Keila-Joale.
Detsembris said VIII klassi õpilased Pernova Loodusmajas tutvuda loodusvööndite eripäradega ja IX klass uurida metallide omadusi.
Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.
Suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Padise klooster ja Kadi Trepp, Silma Õpikoda ja Marko Valker, Nõmme Loodusmaja ja Lada Mehikas, Pernova Hariduskeskus ja Kadri Rea, MTÜ Loodusring ja Arne Timm, Riina Kukk, Julia Sälik, Kaie Reintam, Kadri Ülevärva, Evelyn Tammaru, Tiia Taits, Pille Heinleht, Marge Matson, Liia Põhjakas, Krista Kohtla, Inna Baranova, Kaili Raudla, Monika De Oliveira, Jaana Kalmu, Age Enni, Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.
Lääne-Harju valla haridusauhind Bengt 2023
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaKoolijuht oli 10 nädalat Swedbankis praktikal
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaRisti Kooli direktor Kristo Matson
Viibisin haridusjuhtide praktikaprogrammi raames ajavahemikus 16.01.-24.03 praktikal Swedbankis. Otsustasin osaleda programmis selleks, et näha ja tunnetada, kuidas kaasaegsed ettevõtted on üles ehitanud arengule suunatud organisatsioonikultuuri.
Enne praktikale siirdumist arutasime ühiselt kooli juhtkonnas läbi, kuidas saaksime minu tööd ajutiselt asendada 10 nädalat, milline on asendustöö maht ja kuidas on see tasustatud. Praktikaperioodil tegin koolijuhina ainult minimaalse osa igapäevatööst, mida ei olnud võimalik delegeerida (käskkirjad, tööajatabelid jms), keskendudes praktikale viibisin iga päev Tallinnas Swedbanki peamajas.
Minu mentoriks oli Swedbanki kontorivõrgu juht Brita Kuldkepp, kelle juhtmisel töötab üle-eestilises kontorivõrgus ligikaudu 250 inimest. Lisaks mentorile korraldas minu praktikat koordinaator, kes leppis kokku individuaalsed kohtumised ettevõtte erinevate divisjonide ja osakondade juhtidega.
Praktika andis ka suurepärase võimaluse näha oma tänast töökohta kõrvalpilguga, mida igapäevaselt majas töötades ei suuda. Lisaks praktikale ettevõttes toimusid neli töötuba Fontese eestvedamisel programmis osalevatele koolijuhtidele. Seal tegelesime mentorluse, kovisiooni ja tööandja väärtuspakkumise kaardistamisega.
Kümne nädala jooksul kohtusin Swedbankis personaalselt ligemale kolmekümne juhiga, kes jagasid oma juhtimiskogemust, teistehulgas panga juhtkonnaliikmed ja juhatuse esimees.
Praktikal olin kohustatud läbi viima ka ühe projekti oma ettevõttes. Minu projekt kandis pealkirja “Mina, inimeste juht” ja see keskendus töötajate võtmeoskuste ehk baaskompetenside hindamisele, samuti viisin läbi töötoa kontorivõrgu juhtidele.
Panen siia lühikese ülevaate kuuldud mõtetest:
- juhtimine on töö inimestega – vähem fookust asjadele, majadele ja protsessidele, enam töötajatele, nende tunnetele, suhetele, oskustele, enesearengule.“Suhtlus peab voolama nagu jõgi”.
- arukas ja aus tagasiside viib edasi – põhjendamatu kriitika ei aita kedagi, alati tasub toetuda inimese tugevustele
- enesearengu toetamine – juhi ülesanne on toetada inimeste enesearengut, õppiv inimene loob ka õppiva organisatsiooni (kooli)
- värbamine läheb veel raskemaks – tööjõuturg muutub lähisaastatel oluliselt, sest rahvastiku vanuselise jaotumise tõttu jääb töötavaid inimesi aina vähemaks, see puudutab ka haridusmaastikku!
- tööelu muutub – järjest tööle asuvad uued põlvkonnad soovivad töö ja eraelu paremat tasakaalu, paindlikku tööaega, töötegemise selgemat eesmärki ja mõtestatust. Kutsekindlus ja ühel erialal terve elu töötamine saab tulevikus pigem erandiks
- kui juhid, siis juhi – juhtimine on tööroll, kus sinu ülesanne ongi inimeste juhtimine (mitte õpetamine!), kui seda soovi või ambitsiooni ei ole, siis on mõistlik tegeleda millegi muuga
- delegeerimine on kohustuslik – juhi tööroll on sootuks erinev spetsialisti töörollist (koolis õpetaja), juhina tuleb delegeerida nii palju kui võimalik, sest isegi siis jääb su töölauale veel palju asju
- brändisaadik – nii juht kui iga töötaja on oma organisatsiooni brändisaadik, ehk piltlikult öeldes loome ise oma koolist/lasteaiast kuvandi sellega, mida ja kuidas me räägime. See mõjutab otseselt ka uute töötajate värbamist.
- eesmärgid peavad olema mõõdetavad – oma töö tulemusi same mõõta vaid juhul, kui oleme omale eesmärgid seadnud. Kirjapandud eesmärgid saavad paremini täidetud.
- koostöövestlused – üks korda aastas on vähe, koostöövestlus ongi mõeldud parema koostöö saavutamiseks ja ühiste eesmärkide seadmiseks ja järeltegevuste arutamiseks
- mikromanageerimine – ära püüa teha asju teiste eest ära ja olla igal pool “kättpidi küljes”, igaühel on oma tööroll ja ülesanded, mille eest nad ka vastutavad
- järelkasvuga tegelemine – kuna tööturg muutub, peab iga organisatsioon (kool) tegelema järelkasvuga, ehk pidevalt otsima uusi talente (õpetajaid), kes on valmis liituma ja panustama, samaaegselt toetades töötavate inimeste enesearengut
- töökultuur – kaasaegse töö- ja suhtlemiskultuuri looja ning eestvedaja on (kooli)juht
- eesmärkide saavutamine ja suhted – need on kaks asja, mida pole võimalik juhil kellelegi teisele delegeerida, juht kas lepib sellega või leiab endale teise töö
- otsustamine – juhi ülesanne on iseseisvalt mõelda ja otsustada, selles pole midagi imelikku kui otsuse tegemiseks on vaja järelemõtlemise aega
- suu kinni, kõrvad lahti – teiste kuulamine ja eriti lõpuni kuulamine on raske ja aeganõudev, aga viib alati arengus edasi
- üksi saab kiiremini, koos jõuab kaugemale – on asju, mida juht oskab teha teistest paremini, aga oma meeskonda innustades ja toetades jõutakse üheskoos alati kaugemal.
Esimesel praktikapäeval koos oma mentoriga
KIK projekt “Risti Kooli õppekäigud 2022/23 õppeaasta sügisel”
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaRisti Kooli õpilased osalesid septembris ja oktoobris KIK projekti „Risti Kooli õppekäigud 2022/23 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Padise kloostris ja RMK Nõva külastuskeskuses.
Risti Kooli lasteaia „Mürakarude“ rühm, II ja III klass osalesid septembris Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris” ja erinevates töötubades. “Mürakarude” rühm tegi tutvust mesindusega, II klass osales ürditöötoas ja III klass tegeles puidule põletamise algtõdede omandamisega.
V klassi õpilased tutvusid septembri lõpus Nõval Keibu lahe ääres ja Peraküla loodusmajas Läänemere elustikuga.
I, IV ja VI – IX klass said olla oma klassiga sügisese loodusega koos ja matkata Peraküla matkaradadel.
Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.
Suur-suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Padise klooster: Kadi Trepp ja Kadri Strööm , RMK Nõva külastuskeskus ja Tiiu Annuk, matkajuhid Kairit Errit ja Dagmar Adler, Riina Kukk, Merlin Bergmann, Julia Säälik, Ivika Ekkart, Pille Heinleht, Marge Matson, Linda Roosi Tutti, Liia Põhjakas, Tiia Taits, Inna Baranova, Anne Heina, Monika De Oliveira, Kaili Raudla, Jaana Kalmu, Krista Kohtla, Age Enni, Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.
Autor: Liina Kallas
Aasta klassiõpetaja 2022 on Marge Matson
/in Uudised 2014 /by Krista Kohtla- augustil anti Lääne-Harju vallas esmakordselt välja haridusauhinnad BENGT. Risti Kooli klassiõpetaja ja muusikaõpetaja Marge Matson sai Aasta Klassiõpetaja 2022 tiitli. Õpetaja Marge töötab Risti Koolis alates 2017. aasta sügisest. Lisaks õpetajatööle on Marge Matson kooli mudilaskoori ja Padise segakoori dirigent.
Auhinna üleandmisel iseloomustati õpetaja Marget järgmiselt:
Õpetaja loob õppimise ja enesearenguga sõna otseses mõttes isklikku eeskuju. 2021. aasta sügisel astus õpetaja Tartu Ülikooli, et omandada magistrikraad kaasavast haridusest. Olles varasemalt juba lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia kooridirigeerimise eriala, on uue eriala õppimine näide osalisesest karjääripöördest ja elukestvast õppimisest. Edasiõppimiseks ajendas vajadus mõista sügavamalt, kuidas toetada hariduslike erivajadustega õpilasi ja rakendada erinevaid tugimeetmeid õpilaste individualiseeritud õpiteel. Samuti on õpetaja täiendanud ennast järjepidevalt koolitustel, mis keskenduvad muutuva õpikäsituse rakendamisele ja kaasaegse õpikeskkonna kujundamisele.
Õpetaja kasutab igapäevaselt palju erinevaid meetoteid, mis aitavad igaühel õppida talle sobival viisil. Nii on pidevalt kasutusel erinevad näitvahendid – seinaekraan ja dokumendikaamera (visualiseerimine ja pildimaterjal), õppevideod (katsed ja loodusnähtused), täringud, tähe- ja numbrikaardid (mängulisus ja käeline areng), haridusrobotid, tahvelarvutid (tehnoloogia ja innovatsioon), klaver, keha- ja rütmipillid (loovtegevused). Samuti toimuvad õuesõppe tunnid, kus uuritakse erinevaid loodusnähtusi, elus- ja elutaloodust. Tehakse katseid erinevate aineolekute uurimiseks ja viiakse läbi ilmavaatlusi.
Õpetaja kasutab 1. klassis ainult kujundavat hindamist, 2.-4. kassini nii kujundavat kui numbrilist hindamist. Toetav ja hästi läbimõtestatud tagasiside annab õpilastele julguse otsa vaadata oma tugevustele ja nõrkustele, analüüsida oma edusamme ja plaanida uusi eesmärke. Ettevõtluse arendamiseks korraldavad õpilased igal aasta klassikohvikut, kus üheskoos seatakse eesmärk, milleks raha kogutakse ja viiakse hiljem kogutud raha eest läbi ühistegevus. Loova mõtlemise arendamiseks on õpetaja osalenud õpilastega Harjumaa 3. klasside õpioskuste ainevõistlusel (2020), Julius Oro luulekonkursil Vaslemmas (2021), tüdrukute joonistusvõistlusel Tabasalus (2019, 2021) ja piirkondlikul laululapse võistlusel (2019-2022). Sel eelmisel õppeaastal osales Risti Koolist õpetaja juhendamisel Harjumaa laululapse võistlusele 4 õpilast erinevatest vanusegruppidest. Meeskonnatöö ja koostööoskuste arendamiseks on õpilastega osaletud erinevatel sündmustel: Liiklustark (2019), Bingo Eesti moodi Vaida põhikooli (2019, 2020), Teeme ära talgupäev (2019) ja Math99 rahvusvaheline võistlus.
Palju õnne koolipere poolt!
Risti Kool sai toetust haridusuuendustega tegelemiseks
/in Uudised 2014 /by Krista KohtlaProjekti nimi: Risti Koolis projektõppega alustamine – meetod ja vorm
Projekti number: 2014-2020.1.02.22-1381
Projekti algus ja lõpp: 01.09.2022 – 28.02.2023
Rahastusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Meede: 2014-2020.1.2 Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine
Taotlusvoor: 1.2.1 ATV1 jooksev Haridusasutuste meeskondade ühist õppimist toetavad õpiüritused – 25.06.2019-31.08.2023
Toetuse summa: 5000€
Mis on õpiürituste sarja eesmärk?
Projekti eesmärk on tutvuda ja omandada praktilisi kogemusi Eesti koolide näitel projektõppe erinevatest kasutusviisidest kaasaegse õpikäsituse rakendamisel. Projekti tulemusel mõistavad õpetajad projekt- ja uurimusõpet kui ühte võimalikku õppemeetodit, mis laiendab õpistrateegiate valikut. Projekti raames tutvuvad pedagoogid uuendusliku projektõppe vormiga MATIK ehk STEAM, mis seob endas erinevad õppeained tervikuks.
Projekti tulemusl soovime leida Risti Kooli ja lasteaia jaoks sobivama projektõppe viisi, mis toetaks laste õpimotivatsiooni ja oleks pedagoogidele jõukohane teostada. Erinevate projektõppevormide kogemine ja põhjalikum analüüs loob parema ettekujutuse õppevormi tugevustest ja nõrkustest. Projekti mõjul soovime Risti Kooli ja lasteaia õppekavasse sisse viia meie koolile sobituva projektõppe vormi, mis arvestaks olemasolevate ressursside, geograafilise paiknemise ja kooli pidaja sõnastatud piirkonna koolide areguvajadustega.
Õpiürituste sarja raames külastab koolimeeskond septembris Uulu Põhikooli ja Pärnu Ülejõe Põhikooli ning novembris Muraste Kooli. Jaanuaris 2023 toimub kogemuskoolitus, mida juhendavad Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults ja klassiõpetaja Liis Vahemets.
Interesting links
Here are some interesting links for you! Enjoy your stay :)Pages
- Ajalugu
- Alma ja Julius Kalmu nimeline preemia
- Avaleht
- Dokumendid
- Dokumendid (lasteaed)
- Eksamid ja tasemetööd
- Galerii
- Hoolekogu
- Huvitegevus
- Kevadine luulevõistlus 2021
- Kontakt
- Kooli ja lasteaia juhtkond
- Kooli töötajate kontaktandmed
- Koolibussi ajad
- Koolivaheajad ja õppeperioodid
- Lasteaed
- Lasteaia õpetajad ja töötajad
- Lühijuttude konkursi “Ajarändur” auhinnatud tööd
- Õpetajad
- Õpetajate konsultatsiooniajad
- Õpilaskonkursid
- Õpilaste ja personali tunnustamine tänukirjaga Eesti Vabariigi aastapäeva puhul
- Õpilaste tunnustamine
- Õppe- ja kasvatustegevus
- Õppenõukogu
- Õppetöö
- Õppetundide ajad
- OÜ Ekoy Elektroonika preemia
- Projektid
- Roheline kool
- Ruumide jaotus
- Sündmused
- Töökorraldus
- Tugipesa
- Tunniplaan
- Tunnustamine
- Tunnustamine
- Uudised
- Uudiste Arhiiv
- Vilistlased
Categories
Archive
- mai 2024
- aprill 2024
- märts 2024
- veebruar 2024
- jaanuar 2024
- september 2023
- mai 2023
- oktoober 2022
- september 2022
- juuni 2022
- detsember 2021
- oktoober 2021
- september 2021
- november 2020
- oktoober 2020
- september 2020
- august 2020
- juuni 2020
- aprill 2020
- märts 2020
- jaanuar 2020
- oktoober 2019
- september 2019
- august 2019
- juuni 2019
- mai 2019
- märts 2019
- veebruar 2019
- jaanuar 2019
- detsember 2018
- oktoober 2018
- august 2018
- juuli 2018
- aprill 2018
- märts 2018
- veebruar 2018
- detsember 2017
- oktoober 2017
- september 2017
- mai 2017
- veebruar 2017
- detsember 2016
- oktoober 2016
- september 2016
- august 2016
- juuni 2016
- aprill 2016
- märts 2016
- veebruar 2016
- detsember 2015
- oktoober 2015
- september 2015
- august 2015
- juuni 2015
- aprill 2015
- märts 2015
- veebruar 2015
- jaanuar 2015
- detsember 2014
- november 2014
- oktoober 2014