hello world
hello world!
hello world!
08.11.2025 toimus meie koolis mardilaat, kus olid kauplemas meie kooli õpilased ja õpetajad, kogukonnaliikmed, kohalikud ettevõtjad ja ka mõned kaugemad laadamüüjad. Müügil oli väga lai valik laadakaupa alates küpsetistest ja hoidistest kuni kalalantideni välja. Traditsiooniks on kujunenud ka “Õpetajate kohvik”, kuhu kooli personal valmistab maitsvaid hõrgutisi ning Õpilasesinduse poolt korraldatav õnneloos. Kokku koguti koolile 569 €, millega plaanime soetada uued kott-toolid vahetundide mugavamaks veetmiseks. Aitäh kõikidele, kes panustasid laada õnnestumisesse ning leidsid aega meid külastada!
Täname õnneloosi toetajaid:
M. V. Wool AS
Tammetare bistroo
Padise Klooster
PadiseRahva Teater
Nüüd saame üheskoos panustada tehnoloogiaõpetuse tulevikku!
Oleme unistanud kaasaegsetest seadmetest, mis toetaks tehnoloogiaõpetuse ja infotehnoloogia sidumist. Tänapäevane tehnoloogiaõpetus vajab ka uuemaid õppevahendeid.
Meil on plaan, ole hea ja aita see ellu viia!
Kogume toetust, et ühendada arvutid ja tehnoloogiaõpetus, joonestamine arvutis ja inseneeria algteadmised. Aita soetada kooli tehnoloogiaklassi uus
LASERLÕIKEPINK Creality Laser Falcon 2 Pro 60W
Seadme maksumus on 2200€
Toetuskampaania kestab 11.-18. november.
Toetuse saad teha järgmiselt:
Arvelduskonto: EE452200001120109987 Swedbank
Lääne-Harju Vallavalitsus, registrikood 77000200
Selgitus: sihtotstarbeline toetus Risti Koolile, laserlõikur
Uue seadmega saavad õpilased proovida esemete/toodete valmistamist kaasaegsel viisil – joonised valmistatakse arvutis, väljalõikamine toimub laseriga. Koolis on tehnoloogiaõpetajad, kellel on varasem kogemus laserlõikepinkide käsitlemisel.
Meil on olemas korralik arvutiklass ja robootikaõpe, kus saavad teha oma esimesed katsetused infotehnoloogias nii lasteaia- kui koolilapsed. Lisaks toimuvad iga nädal 1.-4. klassi õpilastele koostöötunnid, kus klassiõpetaja ja haridustehnoloog viivad koos tundi läbi ning ainetund on seotud haridusrobotite ja infotehnoloogiaga. Eesmärk on juba varasest koolieast õpetada inseneeria ja programmeerimise algteadmisi. Õpetada infotehnoloogiat kasutama mõtestatult ja eesmärgipäraselt. Laserlõikepink toetab tehnoloogaõpet 4.-9. klassini, samuti võimaldab see tehnoloogia huviringiga alustamist.
Täpsemalt saad vaadata siit: Creality Laser Falcon 2 Pro 60W
Oleme iga panuse ja toetuse eest tänulikud!
Lääne-Harju valla kõik koolid läbisid õppeaastal 2024/2025 hariduse kvaliteedihindamise. Pika ja põhjaliku hindamisprotsessi parnter ja läbiviija oli Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA). Üldhariduse kvaliteedi hindamise eesmärk on võimestada õppeasutusi iga õppija arengut toetava õpikeskkonna pideval ja tõenduspõhisel kujundamisel.
Üldhariduse kvaliteedi hindamine võimaldab koolil ja lasteaial:
Hariduskvaliteedi hindamine toimus 7 kriteeriumi alusel:
Hindamisvaldkond: Õppija arengut toetav õppimine ja õpetamine
Hindamisvaldkond: Koostööle ja arengule suunatud koolikultuur
Meie kooli eneseanalüüsi protsess algas 2024. aasta sügisel. Esmalt lisasime HAKA analüüsi läbiviimise kooli üldtööplaani üheks aastaeesmärgiks. Peale seda moodustasime õpetajatest ja juhtkonnaliikmetest kvaliteedihindamise juhtmeeskonna. Meeskonna moodustamisele eelnes hariduskvaliteedi analüüsimeetodi tutvustamine õpetajate töökoosolekul, hoolekogus ja lastevanemate üldkoosolekul. Juhtmeeskonna moodustamisel oli esmalt võimalus liituda vabatahtlikult, peale seda tegi koolijuht personaalsed ettepanekud liitumiseks, mis arvestas õpetaja meekonnatöö oskusi, enese- ja ajajuhtimise oskusi ning hõivatust teiste koolielu tegevustega.
Teemade ja tegevuste süstematiseerimiseks otsustas juhtmeeskond esmalt teha kõikidest hindamiskriteeriumitest mõistekaardid. Saime aru, et kui püüda kohe kaasata kõiki kooli- ja lasteaiatöötajaid, siis jääb kasutegur tagasihoidlikuks, sest ajalise piiratuse tõttu ei ole kõigil aega põhjalikult süveneda.
02.01.2025 toimus õpetajate ühine HAKA arutelupäev, kus erinevates gruppides toimusid arutelud juhtmeeskonna kaardistatud ja struktureeritud info alusel. Eesmärk oli veelkord läbi sõeluda, kas kõik olulised teemad ja tegevused on kirja saanud või on midagi veel kahe silma vahele jäänud. Arutelupäeva lõpus moodustasime iga hindamiskriteeriumi lahtikirjutamiseks 4-5 liikmelised grupid, kes järgneva 3 nädala jooksul sõnastasid kriteeriumi analüüsi ja lisasid vajalikud tõendused.
Lastevanemate kaasamine toimus läbi hoolekogu koosoleku, mis leidis aset 20.01.2025.
28.02.2025 esitasime Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile õppeasutuse eneseanalüüsi, milles oli seitsme kriteeriumi alusel hinnatud nii kooli kui lasteaia tegevusi.
HAKA moodustatud ja kooliga kooskõlastatud hindamismeeskonda kuulusid järgmised haridusvaldkonna eksperdid:
Kvaliteedihindamise raamas toimus 8.-9.05.2025 koolikülastus, kus hindamismeeskonna liikmed kohtusid eraldi juhtkonna, kooliõpetajate, lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide, lastevanemate, hoolekogu liikmete ja õpilastega.
Haridusekspertidest koosnev meeskond koostas hindamisaruande ja esitas selle kvaliteediagentuurile 2.07.2025. Ekspertide hinnangu aluseks on kooli eneseanalüüs, hindamiskülastusel kogutud info ning muud tõendid (avalikud dokumendid, registrid jms).
Hindamismeeskond analüüsis oma aruandes kooli õppeprotsessi ja koolikultuuri kvaliteeti ning tõi välja kooli tugevused ja arenguvõimalused koos soovitustega seitsme kvaliteedikriteeriumi lõikes.
Väljavõte ekspertide hindamisaruandest:
Risti Kooli eneseanalüüsi iseloomustab aus ja vahetu stiil, milles on tunda soovi kooli tegevust avatult hinnata ja edasi areneda. Tekst on loogiliselt üles ehitatud. Eneseanalüüsis on analüüsitud kõiki kvaliteedikriteeriumeid ja suuniseid. Eraldi tähelepanu ja kiitust väärib teatud kriteeriumite kirjelduste detailsus, näiteks õppekava uuendamise protsess, õppimise ja õpetamise korraldus ning koostöö kogukonnaga. Eksperdid kiidavad eneseanalüüsi kompaktsust, sest materjalid olid lingitud, mitte otse tekstis välja toodud. See aitas teksti hoida selge ja mõõduka pikkusega.
Käesoleva aasta septembris koostas kooli juhtmeeskond parendustegevuste kava, jagas seda kooli pidajaga ning kvaliteediagentuuriga. Kava on uue arengukava koostamise aluseks.
18.09.2025 toimus hindamisprotsessi kokkuvõttev ümarlaud, millest võtsid osa kooli juhtmeeskond, Helen Arus ja Kaisa Musting kvaliteediagentuurist, hindamismeeskonna esimees Liina-Liis Liiv-Toome ning kooli pidaja esindajad.
Kooli parendustegevuste kava on kättesaadav kooli veebilehel.
Kui on soov tutvuda teiste hindamisdokumentidega, võtke ühendust kooliga.
Marge Matson on õpetaja suure algustähega – nii hingelt, pühendumuselt kui ka oma tegudelt. Ta on Risti Koolis töötanud alates 2017. aasta sügisest, juhib 5. klassi ning annab tunde eesti keeles ja kirjanduses, rahatarkuses, ajaloos, muusikas, karjääriõpetuses ja loodusõpetuses. Oma töö eest on ta pälvinud ka Aasta Klassiõpetaja tiitli.
Eriti märkimisväärne on aga see, et Marge on Lääne-Harju valla esimene ja seni ainus meisterõpetaja (tase 8) – kõrgeim õpetajakutse, mis kinnitab tema järjepidevat enesearengut, pühendumust ja professionaalsust.
Uurisime Margelt, milline oli tema teekonnast meisterõpetajaks – innustustest, katsumustest ja õppetundidest, mis on kujundanud teda nii õpetaja kui inimesena.
Mis hetkel või mis olukorras tekkis sul mõte hakata taotlema meisterõpetaja tase 8 kutset?
Minu tee meisterõpetaja kutseni on kujunenud järjepideva enesearengu kaudu. Õppides ja ennast täiendades olen kasvanud õpetajast vanemõpetajaks, saanud mentoriks alustavatele kolleegidele ning panustanud kooli arengusse.
Vanemõpetaja tase 7 kutse omandasin 2023. aastal Tartu Ülikooli magistrantuuri lõpetades, mil üheks lõputöö osaks oli e-portfoolio koostamine. Selle käigus analüüsisin enda viie aasta õpetajatööd, kogusin tõendeid oma tegevusest ja sidusin praktilised kogemused teoreetiliste lähtekohtadega.
Sama aasta sügisel kutsuti mind Tartu Ülikooli kaasava hariduse eriala õppeassistendiks, mis võimaldas jätkata õpetajate juhendamise ja koolitamisega. Minu ülesandeks on olnud magistrantide lõputööde tagasisidestamine ja hindamiskomisjoni töös osalemine. Praktikuna, panustades õpetajakoolitusse ja haridusse laiemalt, tundus loomulik samm võtta ette meisterõpetaja kutse taotlemine, et enda professionaalset arengut veelgi sügavamalt mõtestada.
Mis sind selle sammu tegemisel kõige rohkem innustas või julgustas?
Mind innustas kõige rohkem minu töö mõju, mis peegeldub nii õpilaste arengus kui ka kolleegide ja kogukonna toetuses. Samuti julgustas mind ülikoolist saadud tunnustav tagasiside, mis kinnitas, et minu kogemus ja panus on väärtuslikud ning et liigun õpetajana õiges suunas.
Mis oli kogu protsessi juures kõige keerulisem ja kuidas sa sellega toime tulid?
Kutse taotlemise protsessi kõige ajamahukam osa oli portfoolio koostamine – eneserefleksiooni kirjutamine ja kogutud tõendusmaterjalide süstematiseerimine. Suurimaks väljakutseks kujunes aja leidmine, sest igapäevatöö ja pere kõrvalt nõudis see suurt pühendumist. Toime tulin tänu teadlikule planeerimisele ja sellele, et jagasin kogu protsessi väiksemateks, jõukohasteks sammudeks. See aitas hoida fookust ja järjekindlust ka siis, kui tundus, et ülesanne on liiga mahukas.
Sa oled öelnud, et meisterõpetaja kutse on rohkem kui tiitel – mida see Sinu jaoks inimesena ja õpetajana kõige rohkem tähendab?
Minu jaoks on meisterõpetaja kutse ennekõike usalduse märk. See on korraga suur tunnustus ja samas ka vastutus. See ei tähenda täiuslikkust, vaid valmisolekut pidevalt areneda, jagada oma kogemusi, toetada ja juhtida meeskondi, osaleda hariduspoliitilistes aruteludes ning seista õpetajana oma väärtuste eest.
Milliseid teadmisi, oskusi või kogemusi oled sa selle protsessi käigus juurde saanud, mis on sind enim kasvatanud?
Selle teekonna jooksul õppisin oma tööd ja selle mõju senisest põhjalikumalt analüüsima. Sain juurde enesekindlust oma kogemusi kolleegidega jagada ning mõistsin selgemalt, kuidas igapäevane õpetamine, üliõpilaste juhendamine ja enda pidev areng põimuvad ühtseks tervikuks, andes mulle juurde aina uusi teadmisi ja värsket vaadet oma tööle.
Mis oli kõige põnevam või üllatavam asi, mille sa selle teekonna käigus enda või õpetajatöö kohta avastasid?
Kõige põnevam oli sel teekonnal tõdeda, kui inspireeriv võib olla oma töö põhjalikum lahtimõtestamine ja reflekteerimine. See protsess avas täiesti uusi vaatenurki nii minu õpetamisele kui ka enda professionaalsele arengule, tuues selgelt esile, kui palju on võimalik õppida ja kasvada olemasolevast kogemusest. Samuti ilmnesid sel teekonnal mitmed õpikohad, mis suunasid mind tähelepanelikumalt analüüsima oma praktika tugevusi ja arenguvõimalusi.
Mida julgustavat ütled neile, kes kaalub meisterõpetaja või ükskõik millise kutse taotlemist?
Kutse taotlemine andis mulle võimaluse peatuda ja teadvustada oma õpetajatöö mõju. Protsess aitas näha, kui palju on juba tehtud ja saavutatud, ning avas uusi vaatenurki nii õpetamisele kui ka professionaalsele arengule. Julgustaksin kõiki, kes kaaluvad meisterõpetaja või mõne muu kutse taotlemist, astuma julgelt seda sammu – see on väärtuslik võimalus eneserefleksiooniks, kasvamiseks ja oma töö tähenduse sügavamaks mõistmiseks.
Intervjueeris Katre Saar
Sel aastal said 4.-9. klassi õpilased valida endale meelepärase projekti. Iga projekti õpetajad on kokku pannud tegevuskava, millest antakse selle projekti õpilastele teada läbi e-kooli ja/või meili teel.
Lasteaia projektõpe teema on “Loomad”. Lapsed külastavad loomaaeda ja talu ning tutvuvad sealsete loomadega.Lasteaeda tulevad külla lemmikloomad (kass, koer, jänes). Meisterdusena valmivad kanadele lauta redel ja sööginõu.
1.-3. klass osaleb koostöös Padise lasteaiaga projektis “Putukate olümpia”.
4.-9. klassi õpilastest on moodustunud segagrupid ja sel kevadel toimuvad järgmised proketid:
1) Metsik toit
Projektõpe keskendub loodusest leitavale toidule, olgu selleks näiteks kevadised (ravim)taimed meie kooli ümbruskonnast. Kõigepealt uurime nende kohta infot, kuulame loengut, seejärel läheme neid otsima ja korjama ning sõidame ka pisut kaugemale. Kui meil taimed korjatud ja retseptid välja otsitud, valmistame neist erinevaid toite, maitse- ja teesegusid ning koostame ka retseptiraamatu.
2) Looduses hakkamasaamine
Uurime, kuidas saada hakkama looduses, kui oled näiteks eksinud, soovid süüdata lõket või vajad puhast joogivett. Projektis saad teada, mida tähendab kriis ja kriisivalmidus, näiteks kui läheb ära elekter ja internet. Uurime, kuidas saab inimene ise paremini ootamatusteks valmis olla ja ette valmistuda.
3) Kalastamine kui hobi
Projekti käigus saab teada, millised on Eestis enamlevinud mageveekalad. Uurime, millised on kalade eluviisid, püügipaigad ja peibutussöödad. Õpime tundma erinevaid õngenööri sidumise sõlmesid ja harjutame neid ise tegema. Valmistame projekti käigus lihtkäsiõnge ja proovime konksu otsa ajada usse ja kärbsetõuke.
Projektõppepäevad on kohustuslikud koolipäevad, mille õpiväljundeid hinnatakse arvestuslikult (A/MA).
2. juunil toimub Padise lasteaia ja Risti kooli koostööprojekt „Putukate olümpia“. Ürituse eestvedajaks on Padise lasteaia liikumisõpetaja Virve Tauts, kes kirjutas projekti Eesti Olümpiaakadeemiale. Positiivne vastus ja 650 euro suurune toetus annab võimaluse rentida ürituse jaoks vahendeid, batuudi ja mullipallid. Risti koolist osalevad üritusel 1.- 3. kl lapsed. Projekt hõlmab kokku 114 last ja 22 õpetajat.
Putukate Olümpia eesmärgid tulenevad olümpiatraditsioonidest. Üritus annab võimaluse spordielu värvikamaks muuta, rakendada Ausa Mängu põhimõtteid, anda lastele võimaluse eduelamusteks, teha koostööd kooli ja lasteaia vahel.
Oodatavatest tulemustest peame oluliseks, et lapsed saavad uued teadmised olümpialiikumisest, kõik lapsed on kaasatud ja liikumistegevustest huvitatud, õpetajatel on võimalus olla spordiväljakul eeskujuks lastele.
„Putukate olümpial“ osaletakse tegevuskeskustes, ülesanded on koostanud rühma- ja klassiõpetajad ning valitud vastavalt vanuseastmetele. Lisaks saab nautida lõbusat mullipallide jalgpalli ja batuudirada ning orienteeruda mängus „Kohtumine metsaelanikega“.
Risti Kooli õpilased osalesid septembrist jaanuarini KIK projekti “Risti Kooli õppekäigud 2024/25 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Padise kloostri külastuskeskuses, Energia avastuskeskuses, Lennusadamas ja Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuses.
Risti Kooli I klass osales Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris” ning ürditöötoas tehti tutvust erinevate kloostris kasvatatud maitsetaimedega.
II ja VI klass tutvusid Paksus Margareetas keskaegse kaubanduse ja Tivoli kvartali ehituse käigus päevavalgele tulnud kaubalaevaga – Peetri kogega. Uuriti kogelt leitud arheoloogilisi leide ning prooviti nende abil aru saada, milline keskaegne laevaelu välja nägi.
III, IV, VII ja IX klass osalesid erinevatel õppeprogrammidel Energia avastuskeskuses: saadi osa Välgutunnist, tutvuti Tähetolmu ja Päikese perega, avastati Tibatillukest või hiigelsuurt ning oldi Energia jälil.
V ja VIII klass tutvusid Lennusadamas Eluga Läänemerel ja Kiirteedega ookeanis.
Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.
Suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise klooster ja Kadi Trepp, Energia avastuskeskus ja Riina Mihkelsoo, Eesti Meremuuseum ja Ly Agasild, Age Enni, Liia Põhjakas, Evelyn Tammaru, Pille Heinleht, Kadri Ülevärva, Marge Matson, Siret Maaring, Krista Kohtla, Tiia Taits, Jaana Kalmu, Anne Heina, Kaili Raudla,Monika De Oliveira,Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.
Autor: Liina Kallas
Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.
Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.
Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva. Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.
Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.
Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.
Koolis on tore!
Sõnade tähendused:
VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine
VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane
PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn
MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane
MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid
PRÜSEERIJA- prügi sorteerija
TORISTAJA- torisev koristaja
ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis
TELEFONDIK- telefoni mehhaanik
ARVUVASTAJA- kalkulaator
PUPSTIK- väga hea sõber
ÕPSTIK- õpetaja
TÖÖDUK- töövihik
TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm
KARTU- kartauto
PENTSEL- pliiats
JALITSUD- jalanõud
HIRSIK- arvutihiir
MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)
DIKELL- digitaalne kell
KABERMÜTS- kare müts
ROAUTO- roostevaba auto
KROOV- puidust tehtud korv
PUNTSIK- ATV-ga sõitja
KASTLA- üksteise sisse laotud kastid
PITSIK- pitsiga sokk
PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal
GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.
NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist
PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.
KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.
KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama
PÖIDEN- pöidlaküüs
KELLAMA- kella vaatama
LAANDAMA- lilli istutama
TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma
LAUKAR- laua jalgpall
LAUTUR- lauda elanik
MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad
MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat
VARJUTI- rannavari
AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu
PILVEPUDER- pehme padi
TÜVIKÄÄKS- kasepuu
KIKAKIL- kikivarvul käimine
KRIBLIK- väike, armas loomapoeg
KÜMER- küürus olek
SÄMARIK- silmapaistev inimene
PRÜLOK- ehitamisjärgus maja
KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene
LÄNGAKIL- poolviltu
KRIIGEL- soolane kringel
NÜKSA- naljaga kedagi lükkama
POPIK- popi tegija
