Hea lapsevanem, vilistlane, ettevõtja ja partner!

/in /by

Nüüd saame üheskoos panustada tehnoloogiaõpetuse tulevikku!
Oleme unistanud kaasaegsetest seadmetest, mis toetaks tehnoloogiaõpetuse ja infotehnoloogia sidumist. Tänapäevane tehnoloogiaõpetus vajab ka uuemaid õppevahendeid.
Meil on plaan, ole hea ja aita see ellu viia!

Kogume toetust, et ühendada arvutid ja tehnoloogiaõpetus, joonestamine arvutis ja inseneeria algteadmised. Aita soetada kooli tehnoloogiaklassi uus

LASERLÕIKEPINK Creality Laser Falcon 2 Pro 60W

Seadme maksumus on 2200€
Toetuskampaania kestab 11.-18. november.

Toetuse saad teha järgmiselt:
Arvelduskonto: EE452200001120109987 Swedbank
Lääne-Harju Vallavalitsus, registrikood 77000200
Selgitus: sihtotstarbeline toetus Risti Koolile, laserlõikur

Uue seadmega saavad õpilased proovida esemete/toodete valmistamist kaasaegsel viisil – joonised valmistatakse arvutis, väljalõikamine toimub laseriga. Koolis on tehnoloogiaõpetajad, kellel on varasem kogemus laserlõikepinkide käsitlemisel.

Meil on olemas korralik arvutiklass ja robootikaõpe, kus saavad teha oma esimesed katsetused infotehnoloogias nii lasteaia- kui koolilapsed. Lisaks toimuvad iga nädal 1.-4. klassi õpilastele koostöötunnid, kus klassiõpetaja ja haridustehnoloog viivad koos tundi läbi ning ainetund on seotud haridusrobotite ja infotehnoloogiaga. Eesmärk on juba varasest koolieast õpetada inseneeria ja programmeerimise algteadmisi. Õpetada infotehnoloogiat kasutama mõtestatult ja eesmärgipäraselt. Laserlõikepink toetab tehnoloogaõpet 4.-9. klassini, samuti võimaldab see tehnoloogia huviringiga alustamist.

Täpsemalt saad vaadata siit: Creality Laser Falcon 2 Pro 60W

Oleme iga panuse ja toetuse eest tänulikud!

Risti Kool läbis hariduskvaliteedi hindamise (HAKA)

/in /by

Lääne-Harju valla kõik koolid läbisid õppeaastal 2024/2025 hariduse kvaliteedihindamise. Pika ja põhjaliku hindamisprotsessi parnter ja läbiviija oli Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA). Üldhariduse kvaliteedi hindamise eesmärk on võimestada õppeasutusi iga õppija arengut toetava õpikeskkonna pideval ja tõenduspõhisel kujundamisel. ​

Üldhariduse kvaliteedi hindamine võimaldab koolil ja lasteaial:

  • analüüsida enda tegevusi ja arengut ning seda kokku lepitud kvaliteedikriteeriumite alusel. Analüüsi tulemusel selgitada välja peamised tugevused ja kitsaskohad ning kavandada nende põhjal parendustegevusi (õppeasutuse eneseanalüüsi aruanne);
  • saada valitud ekspertidelt tagasisidet õppeprotsessi ja koolikultuuri kvaliteedi kohta ning soovitusi selle arendamiseks (välisekspertide hindamisaruanne). Kasutada tagasiside tulemusi kooli parendustegevuste kavandamises ja strateegilises juhtimises.

Hariduskvaliteedi hindamine toimus 7 kriteeriumi alusel:

Hindamisvaldkond: Õppija arengut toetav õppimine ja õpetamine

  1. Õppekavaarendus on kaasav, süsteemne ja tõenduspõhine.
  2. Õppimise ja õpetamise protsessis arvestatakse iga õppija eripära ning toetatakse tema terviklikku arengut.
  3. Õppija arengu seire ja hindamine toetavad kavandatud õpiväljundite saavutamist.

Hindamisvaldkond: Koostööle ja arengule suunatud koolikultuur

  1. Kooli väärtused ja toimimise põhimõtted on kokku lepitud ja järgitud.
  2. Kooli juhtimine on koostöine, arengule suunatud ning kogukonnaga arvestav.
  3. Koolis on tagatud õppijate, õpetajate ja teiste töötajate vaimne, sotsiaalne ning füüsiline heaolu.
  4. Koolis on väärtustatud ja tagatud õpetajate ning teiste kooli töötajate professionaalne areng.

Kuidas me viisime läbi kvaliteedihindamise?

Meie kooli eneseanalüüsi protsess algas 2024. aasta sügisel. Esmalt lisasime HAKA analüüsi läbiviimise kooli üldtööplaani üheks aastaeesmärgiks. Peale seda moodustasime õpetajatest ja juhtkonnaliikmetest kvaliteedihindamise juhtmeeskonna. Meeskonna moodustamisele eelnes hariduskvaliteedi analüüsimeetodi tutvustamine õpetajate töökoosolekul, hoolekogus ja lastevanemate üldkoosolekul. Juhtmeeskonna moodustamisel oli esmalt võimalus liituda vabatahtlikult, peale seda tegi koolijuht personaalsed ettepanekud liitumiseks, mis arvestas õpetaja meekonnatöö oskusi, enese- ja ajajuhtimise oskusi ning hõivatust teiste koolielu tegevustega.

  1. oktoobril 2024 toimus Risti Koolis valla koolidele HAKA koolituspäev, kus saime täpsema ülevaate analüüsi metoodikast, hindamise eesmärkidest ja eneseanalüüsi koostamisest. Koolituspäeva järel leppisime kokku, et juhtmeeskond hakkab kohtuma iganädalaselt kuni eneseanalüüsi valmimiseni. Enne esimest juhtmeeskonna koosolekut koostas koolijuht HAKA analüüsi koostamise tegevuskava, kus olid kirjas kohtumiste ajad, peamised tegevused ja vastutajad.

Teemade ja tegevuste süstematiseerimiseks otsustas juhtmeeskond esmalt teha kõikidest hindamiskriteeriumitest mõistekaardid. Saime aru, et kui püüda kohe kaasata kõiki kooli- ja lasteaiatöötajaid, siis jääb kasutegur tagasihoidlikuks, sest ajalise piiratuse tõttu ei ole kõigil aega põhjalikult süveneda.

02.01.2025 toimus õpetajate ühine HAKA arutelupäev, kus erinevates gruppides toimusid arutelud juhtmeeskonna kaardistatud ja struktureeritud info alusel. Eesmärk oli veelkord läbi sõeluda, kas kõik olulised teemad ja tegevused on kirja saanud või on midagi veel kahe silma vahele jäänud. Arutelupäeva lõpus moodustasime iga hindamiskriteeriumi lahtikirjutamiseks 4-5 liikmelised grupid, kes järgneva 3 nädala jooksul sõnastasid kriteeriumi analüüsi ja lisasid vajalikud tõendused.

Lastevanemate kaasamine toimus läbi hoolekogu koosoleku, mis leidis aset 20.01.2025.

28.02.2025 esitasime Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile õppeasutuse eneseanalüüsi, milles oli seitsme kriteeriumi alusel hinnatud nii kooli kui lasteaia tegevusi.

HAKA moodustatud ja kooliga kooskõlastatud hindamismeeskonda kuulusid järgmised haridusvaldkonna eksperdid:

  1. esimees: Liina-Liis Liiv-Toome
  2. meeskonna liige: Ardi Küünal
  3. meeskonna liige: Piret Tislar

Kvaliteedihindamise raamas toimus 8.-9.05.2025 koolikülastus, kus hindamismeeskonna liikmed kohtusid eraldi juhtkonna, kooliõpetajate, lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide, lastevanemate, hoolekogu liikmete ja õpilastega.

Haridusekspertidest koosnev meeskond koostas hindamisaruande ja esitas selle kvaliteediagentuurile 2.07.2025. Ekspertide hinnangu aluseks on kooli eneseanalüüs, hindamiskülastusel kogutud info ning muud tõendid (avalikud dokumendid, registrid jms).

Hindamismeeskond analüüsis oma aruandes kooli õppeprotsessi ja koolikultuuri kvaliteeti ning tõi välja kooli tugevused ja arenguvõimalused koos soovitustega seitsme kvaliteedikriteeriumi lõikes.

Väljavõte ekspertide hindamisaruandest:

Risti Kooli eneseanalüüsi iseloomustab aus ja vahetu stiil, milles on tunda soovi kooli tegevust avatult hinnata ja edasi areneda. Tekst on loogiliselt üles ehitatud. Eneseanalüüsis on analüüsitud kõiki kvaliteedikriteeriumeid ja suuniseid. Eraldi tähelepanu ja kiitust väärib teatud kriteeriumite kirjelduste detailsus, näiteks õppekava uuendamise protsess, õppimise ja õpetamise korraldus ning koostöö kogukonnaga. Eksperdid kiidavad eneseanalüüsi kompaktsust, sest materjalid olid lingitud, mitte otse tekstis välja toodud. See aitas teksti hoida selge ja mõõduka pikkusega.

 

Käesoleva aasta septembris koostas kooli juhtmeeskond parendustegevuste kava, jagas seda kooli pidajaga ning kvaliteediagentuuriga. Kava on uue arengukava koostamise aluseks.

18.09.2025 toimus hindamisprotsessi kokkuvõttev ümarlaud, millest võtsid osa kooli juhtmeeskond, Helen Arus ja Kaisa Musting kvaliteediagentuurist, hindamismeeskonna esimees Liina-Liis Liiv-Toome ning kooli pidaja esindajad.

Kooli parendustegevuste kava on kättesaadav kooli veebilehel.

Kui on soov tutvuda teiste hindamisdokumentidega, võtke ühendust kooliga.

Marge Matson – Risti Kooli õpetaja ja Lääne-Harju valla esimene meisterõpetaja!

/in /by

Marge Matson on õpetaja suure algustähega – nii hingelt, pühendumuselt kui ka oma tegudelt. Ta on Risti Koolis töötanud alates 2017. aasta sügisest, juhib 5. klassi ning annab tunde eesti keeles ja kirjanduses, rahatarkuses, ajaloos, muusikas, karjääriõpetuses ja loodusõpetuses. Oma töö eest on ta pälvinud ka Aasta Klassiõpetaja tiitli.

Eriti märkimisväärne on aga see, et Marge on Lääne-Harju valla esimene ja seni ainus meisterõpetaja (tase 8) – kõrgeim õpetajakutse, mis kinnitab tema järjepidevat enesearengut, pühendumust ja professionaalsust.

Uurisime Margelt, milline oli tema teekonnast meisterõpetajaks – innustustest, katsumustest ja õppetundidest, mis on kujundanud teda nii õpetaja kui inimesena.

Mis hetkel või mis olukorras tekkis sul mõte hakata taotlema meisterõpetaja tase 8 kutset?
Minu tee meisterõpetaja kutseni on kujunenud järjepideva enesearengu kaudu. Õppides ja ennast täiendades olen kasvanud õpetajast vanemõpetajaks, saanud mentoriks alustavatele kolleegidele ning panustanud kooli arengusse.

Vanemõpetaja tase 7 kutse omandasin 2023. aastal Tartu Ülikooli magistrantuuri lõpetades, mil üheks lõputöö osaks oli e-portfoolio koostamine. Selle käigus analüüsisin enda viie aasta õpetajatööd, kogusin tõendeid oma tegevusest ja sidusin praktilised kogemused teoreetiliste lähtekohtadega.

Sama aasta sügisel kutsuti mind Tartu Ülikooli kaasava hariduse eriala õppeassistendiks, mis võimaldas jätkata õpetajate juhendamise ja koolitamisega. Minu ülesandeks on olnud magistrantide lõputööde tagasisidestamine ja hindamiskomisjoni töös osalemine. Praktikuna, panustades õpetajakoolitusse ja haridusse laiemalt, tundus loomulik samm võtta ette meisterõpetaja kutse taotlemine, et enda professionaalset arengut veelgi sügavamalt mõtestada.

Mis sind selle sammu tegemisel kõige rohkem innustas või julgustas?
Mind innustas kõige rohkem minu töö mõju, mis peegeldub nii õpilaste arengus kui ka kolleegide ja kogukonna toetuses. Samuti julgustas mind ülikoolist saadud tunnustav tagasiside, mis kinnitas, et minu kogemus ja panus on väärtuslikud ning et liigun õpetajana õiges suunas.

Mis oli kogu protsessi juures kõige keerulisem ja kuidas sa sellega toime tulid?
Kutse taotlemise protsessi kõige ajamahukam osa oli portfoolio koostamine – eneserefleksiooni kirjutamine ja kogutud tõendusmaterjalide süstematiseerimine. Suurimaks väljakutseks kujunes aja leidmine, sest igapäevatöö ja pere kõrvalt nõudis see suurt pühendumist. Toime tulin tänu teadlikule planeerimisele ja sellele, et jagasin kogu protsessi väiksemateks, jõukohasteks sammudeks. See aitas hoida fookust ja järjekindlust ka siis, kui tundus, et ülesanne on liiga mahukas.

Sa oled öelnud, et meisterõpetaja kutse on rohkem kui tiitel – mida see Sinu jaoks inimesena ja õpetajana kõige rohkem tähendab?
Minu jaoks on meisterõpetaja kutse ennekõike usalduse märk. See on korraga suur tunnustus ja samas ka vastutus. See ei tähenda täiuslikkust, vaid valmisolekut pidevalt areneda, jagada oma kogemusi, toetada ja juhtida meeskondi, osaleda hariduspoliitilistes aruteludes ning seista õpetajana oma väärtuste eest.

Milliseid teadmisi, oskusi või kogemusi oled sa selle protsessi käigus juurde saanud, mis on sind enim kasvatanud?
Selle teekonna jooksul õppisin oma tööd ja selle mõju senisest põhjalikumalt analüüsima. Sain juurde enesekindlust oma kogemusi kolleegidega jagada ning mõistsin selgemalt, kuidas igapäevane õpetamine, üliõpilaste juhendamine ja enda pidev areng põimuvad ühtseks tervikuks, andes mulle juurde aina uusi teadmisi ja värsket vaadet oma tööle.

Mis oli kõige põnevam või üllatavam asi, mille sa selle teekonna käigus enda või õpetajatöö kohta avastasid?
Kõige põnevam oli sel teekonnal tõdeda, kui inspireeriv võib olla oma töö põhjalikum lahtimõtestamine ja reflekteerimine. See protsess avas täiesti uusi vaatenurki nii minu õpetamisele kui ka enda professionaalsele arengule, tuues selgelt esile, kui palju on võimalik õppida ja kasvada olemasolevast kogemusest. Samuti ilmnesid sel teekonnal mitmed õpikohad, mis suunasid mind tähelepanelikumalt analüüsima oma praktika tugevusi ja arenguvõimalusi.

Mida julgustavat ütled neile, kes kaalub meisterõpetaja või ükskõik millise kutse taotlemist?
Kutse taotlemine andis mulle võimaluse peatuda ja teadvustada oma õpetajatöö mõju. Protsess aitas näha, kui palju on juba tehtud ja saavutatud, ning avas uusi vaatenurki nii õpetamisele kui ka professionaalsele arengule. Julgustaksin kõiki, kes kaaluvad meisterõpetaja või mõne muu kutse taotlemist, astuma julgelt seda sammu – see on väärtuslik võimalus eneserefleksiooniks, kasvamiseks ja oma töö tähenduse sügavamaks mõistmiseks.

Intervjueeris Katre Saar

PROJEKTIPÄEVAD 27.-30. mai 2025

/in /by

Sel aastal said 4.-9. klassi õpilased valida endale meelepärase projekti. Iga projekti õpetajad on kokku pannud tegevuskava, millest antakse selle projekti õpilastele teada läbi e-kooli ja/või meili teel.

Lasteaia projektõpe teema on “Loomad”. Lapsed külastavad loomaaeda ja talu ning tutvuvad sealsete loomadega.Lasteaeda tulevad külla lemmikloomad (kass, koer, jänes). Meisterdusena valmivad kanadele lauta redel ja sööginõu.

1.-3. klass osaleb koostöös Padise lasteaiaga projektis “Putukate olümpia”.

4.-9. klassi õpilastest on moodustunud segagrupid ja sel kevadel toimuvad järgmised proketid:

1) Metsik toit

Projektõpe keskendub loodusest leitavale toidule, olgu selleks näiteks kevadised (ravim)taimed meie kooli ümbruskonnast. Kõigepealt uurime nende kohta infot, kuulame loengut, seejärel läheme neid otsima ja korjama ning sõidame ka pisut kaugemale. Kui meil taimed korjatud ja retseptid välja otsitud, valmistame neist erinevaid toite, maitse- ja teesegusid ning koostame ka retseptiraamatu.

2) Looduses hakkamasaamine

Uurime, kuidas saada hakkama looduses, kui oled näiteks eksinud, soovid süüdata lõket või vajad puhast joogivett. Projektis saad teada, mida tähendab kriis ja kriisivalmidus, näiteks kui läheb ära elekter ja internet. Uurime, kuidas saab inimene ise paremini ootamatusteks valmis olla ja ette valmistuda.

3) Kalastamine kui hobi

Projekti käigus saab teada, millised on Eestis enamlevinud mageveekalad. Uurime, millised on kalade eluviisid, püügipaigad ja peibutussöödad. Õpime tundma erinevaid õngenööri sidumise sõlmesid ja harjutame neid ise tegema. Valmistame projekti käigus lihtkäsiõnge ja proovime konksu otsa ajada usse ja kärbsetõuke.

Projektõppepäevad on kohustuslikud koolipäevad, mille õpiväljundeid hinnatakse arvestuslikult (A/MA).

Putukate olümpia

/in /by

2. juunil toimub Padise lasteaia ja Risti kooli koostööprojekt „Putukate olümpia“. Ürituse eestvedajaks on Padise lasteaia liikumisõpetaja Virve Tauts, kes kirjutas projekti Eesti Olümpiaakadeemiale. Positiivne vastus ja 650 euro suurune toetus annab võimaluse rentida ürituse jaoks vahendeid, batuudi ja mullipallid. Risti koolist osalevad üritusel 1.- 3. kl lapsed. Projekt hõlmab kokku 114 last ja 22 õpetajat.
Putukate Olümpia eesmärgid tulenevad olümpiatraditsioonidest. Üritus annab võimaluse spordielu värvikamaks muuta, rakendada Ausa Mängu põhimõtteid, anda lastele võimaluse eduelamusteks, teha koostööd kooli ja lasteaia vahel.
Oodatavatest tulemustest peame oluliseks, et lapsed saavad uued teadmised olümpialiikumisest, kõik lapsed on kaasatud ja liikumistegevustest huvitatud, õpetajatel on võimalus olla spordiväljakul eeskujuks lastele.
„Putukate olümpial“ osaletakse tegevuskeskustes, ülesanded on koostanud rühma- ja klassiõpetajad ning valitud vastavalt vanuseastmetele. Lisaks saab nautida lõbusat mullipallide jalgpalli ja batuudirada ning orienteeruda mängus „Kohtumine metsaelanikega“.

KIK projekt ”Risti Kooli õppekäigud 2024/25 õppeaasta sügisel

/in /by

Risti Kooli õpilased osalesid septembrist jaanuarini KIK projekti “Risti Kooli õppekäigud 2024/25 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Padise kloostri külastuskeskuses, Energia avastuskeskuses, Lennusadamas ja Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuses.
Risti Kooli I klass osales Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris” ning ürditöötoas tehti tutvust erinevate kloostris kasvatatud maitsetaimedega.
II ja VI klass tutvusid Paksus Margareetas keskaegse kaubanduse ja Tivoli kvartali ehituse käigus päevavalgele tulnud kaubalaevaga – Peetri kogega. Uuriti kogelt leitud arheoloogilisi leide ning prooviti nende abil aru saada, milline keskaegne laevaelu välja nägi.
III, IV, VII ja IX klass osalesid erinevatel õppeprogrammidel Energia avastuskeskuses: saadi osa Välgutunnist, tutvuti Tähetolmu ja Päikese perega, avastati Tibatillukest või hiigelsuurt ning oldi Energia jälil.
V ja VIII klass tutvusid Lennusadamas Eluga Läänemerel ja Kiirteedega ookeanis.

Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.

Suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise klooster ja Kadi Trepp, Energia avastuskeskus ja Riina Mihkelsoo, Eesti Meremuuseum ja Ly Agasild, Age Enni, Liia Põhjakas, Evelyn Tammaru, Pille Heinleht, Kadri Ülevärva, Marge Matson, Siret Maaring, Krista Kohtla, Tiia Taits, Jaana Kalmu, Anne Heina, Kaili Raudla,Monika De Oliveira,Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.

Autor: Liina Kallas

Padise-Vasalemma Laululaps 2024

/in /by
Padise-Vasalemma Laululapse 2024 konkursil läks meie lasteaia lastel ja kooli õpilastel suurepäraselt. 4-liikmeline žürii valis lauljad, kes pääsevad edasi Lääne-Harju Laululapse 2024 konkursile, mis toimub juba 20.04.2024.
3-4 aastaste vanusegrupist pääses edasi Simona Rohtaas lauluga “Emake”
5-6 aastaste vanusegrupis pääses edasi Heidi Reintam lauluga “Kärbes”,
7-9 aastaste vanusegrupis pääsesid edasi
Herte Trepp lauluga “Värvilised unistused”,
Loreen Kosk lauluga “Mängib poodi väikene Liis”,
Teele Reintam lauluga “Mõista, mõista…”,
Rosali Vahimets lauluga”Emakeel on isevärki asi”,
Tessa Gilden lauluga “Kevadele vastu”,
Natali Rohtaas lauluga”Kodu”,
Reena Trepp lauluga “Neile, kes on sündinud mais” ja
Lysandra Telling lauluga “Kevad ringi siin käib”.
Palju õnne kõikidele laululastele!
Aitäh juhendajatele: Marge Matson, Maria Rohtaas ja Gerly Liibek 

Üks tore Risti Kooli päev

/in /by

Emakeelepäeval andsime õpilastele uudissõnade väljamõtlemise ülesande. Teksti kirjutas Gerly Liibek õpilaste loodud uute eesti keele sõnade põhjal 14.03.2024

Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.

Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.

Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva.  Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.

Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.

Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.

Koolis on tore!

 

Sõnade tähendused:

VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine

VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane

PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn

MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane

MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid

PRÜSEERIJA- prügi sorteerija

TORISTAJA- torisev koristaja

ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis

TELEFONDIK- telefoni mehhaanik

ARVUVASTAJA- kalkulaator

PUPSTIK- väga hea sõber

ÕPSTIK- õpetaja

TÖÖDUK- töövihik

TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm

KARTU- kartauto

PENTSEL- pliiats

JALITSUD- jalanõud

HIRSIK- arvutihiir

MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)

DIKELL- digitaalne kell

KABERMÜTS- kare müts

ROAUTO- roostevaba auto

KROOV- puidust tehtud korv

PUNTSIK- ATV-ga sõitja

KASTLA- üksteise sisse laotud kastid

PITSIK- pitsiga sokk

PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal

GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.

NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist

PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.

KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.

KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama

PÖIDEN- pöidlaküüs

KELLAMA- kella vaatama

LAANDAMA- lilli istutama

TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma

LAUKAR- laua jalgpall

LAUTUR- lauda elanik

MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad

MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat

VARJUTI- rannavari

AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu

PILVEPUDER- pehme padi

TÜVIKÄÄKS- kasepuu

KIKAKIL- kikivarvul käimine

KRIBLIK- väike, armas loomapoeg

KÜMER- küürus olek

SÄMARIK- silmapaistev inimene

PRÜLOK- ehitamisjärgus maja

KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene

LÄNGAKIL- poolviltu

KRIIGEL- soolane kringel

NÜKSA- naljaga kedagi lükkama

POPIK- popi tegija

3. klass ja õpetaja Marge Matson võitsid konkursil Ekstra Klass peaauhinna!

/in /by

Ajakiri Hea Laps ja Kiusamisvaba Kool kutsusid sügisel 3.–6. klasse üle Eesti osalema algatuses Ekstra Klass, et innustada õpilasi üheskoos loominguliselt ja sõbralikult tegutsema.

  1. klass ja õpetaja Marge Matson otsustasid võistlusest osa võtta. See tähendas kolme kuu jagu erinevaid loovaid ühistegevusi, mille käigus õppisid lapsed üksteist paremini tundma ja arendasid ka meeskonnatöö oskust. Oktoobris mõeldi üheskoos välja vahetunni liikumismäng, novembris loodi klassilaul ning detsembris tehti teistmoodi klassipilt. Kõik ülesanded esitati konkursile video kujul, mille teostamisel oli abiks õpetaja Monika De Oliveira. Klassilaulule aitas toreda klaverisaate luua klaveriõpetaja Oksana Lohinova.
  1. veeburaril tehti teatavaks, et Risti Kooli 3. klass on võitnud peaauhinna ning tunnustuse Ekstra Klass 2024. Peaauhinnaks on põnev koolipäev koos Hea Lapse ja Kiusamisvaba Kooliga. Külla tulevad ka Hea Lapse ajakirja looja ja kauaaegne peatoimetaja Leelo Tungal ja ajakirja praegune peatoimetaja Kätlin Vainola.
  1. klassi loovülesanded ja Ekstra Klassi tunnustamine on leitavad Kiusamisvaba Kooli kodulehel: https://kiusamisvaba.ee/ekstra-klass-on-risti-kooli-3-klass/
Autor: Marge Matson

KIK projekt ”Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel

/in /by

Risti Kooli õpilased osalesid septembris, oktoobris ja detsembris KIK projekti “Risti Kooli õppekäigud 2023/24 õppeaasta sügisel” raames erinevates loodusharidusprogrammides Silma Õpikojas, Padise kloostri külastuskeskuses, Nõmme Loodusmajas, MTÜ Loodusring retkel ja Pernova Loodusmajas.
Risti Kooli lasteaia “Mürakarude” rühm tegi Silma Õpikojas tutvust huvitavate putukatega.
I ja II klass osalesid Padise kloostri haridusprogrammis “Loodus- ja elukeskkond Padise kloostris”.
III, IV, VI ja VII klass osalesid erinevatel Nõmme loodusmaja õppeprogrammidel: matkati suurveega kaetud Pääsküla raba õpperajal, Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, VII klass osales kalade praktikumis.
V klass sai päikeselisi sügiselamusi retkel Keila-Joale.
Detsembris said VIII klassi õpilased Pernova Loodusmajas tutvuda loodusvööndite eripäradega ja IX klass uurida metallide omadusi.

Kõik õppepäevad said teoks tänu KIK rahastusele.
Suur aitäh projekti õnnestumise ja koostöö eest:
KIK, Lääne-Harju Vallavalitsus, Padise Buss, Padise klooster ja Kadi Trepp, Silma Õpikoda ja Marko Valker, Nõmme Loodusmaja ja Lada Mehikas, Pernova Hariduskeskus ja Kadri Rea, MTÜ Loodusring ja Arne Timm, Riina Kukk, Julia Sälik, Kaie Reintam, Kadri Ülevärva, Evelyn Tammaru, Tiia Taits, Pille Heinleht, Marge Matson, Liia Põhjakas, Krista Kohtla, Inna Baranova, Kaili Raudla, Monika De Oliveira, Jaana Kalmu, Age Enni, Kairi Münter, Margit Popova ja direktor Kristo Matson.

Autor: Liina Kallas