Üks tore Risti Kooli päev

Emakeelepäeval andsime õpilastele uudissõnade väljamõtlemise ülesande. Teksti kirjutas Gerly Liibek õpilaste loodud uute eesti keele sõnade põhjal 14.03.2024

Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.

Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.

Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva.  Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.

Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.

Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.

Koolis on tore!

 

Sõnade tähendused:

VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine

VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane

PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn

MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane

MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid

PRÜSEERIJA- prügi sorteerija

TORISTAJA- torisev koristaja

ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis

TELEFONDIK- telefoni mehhaanik

ARVUVASTAJA- kalkulaator

PUPSTIK- väga hea sõber

ÕPSTIK- õpetaja

TÖÖDUK- töövihik

TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm

KARTU- kartauto

PENTSEL- pliiats

JALITSUD- jalanõud

HIRSIK- arvutihiir

MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)

DIKELL- digitaalne kell

KABERMÜTS- kare müts

ROAUTO- roostevaba auto

KROOV- puidust tehtud korv

PUNTSIK- ATV-ga sõitja

KASTLA- üksteise sisse laotud kastid

PITSIK- pitsiga sokk

PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal

GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.

NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist

PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.

KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.

KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama

PÖIDEN- pöidlaküüs

KELLAMA- kella vaatama

LAANDAMA- lilli istutama

TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma

LAUKAR- laua jalgpall

LAUTUR- lauda elanik

MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad

MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat

VARJUTI- rannavari

AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu

PILVEPUDER- pehme padi

TÜVIKÄÄKS- kasepuu

KIKAKIL- kikivarvul käimine

KRIBLIK- väike, armas loomapoeg

KÜMER- küürus olek

SÄMARIK- silmapaistev inimene

PRÜLOK- ehitamisjärgus maja

KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene

LÄNGAKIL- poolviltu

KRIIGEL- soolane kringel

NÜKSA- naljaga kedagi lükkama

POPIK- popi tegija