Üks tore Risti Kooli päev
Emakeelepäeval andsime õpilastele uudissõnade väljamõtlemise ülesande. Teksti kirjutas Gerly Liibek õpilaste loodud uute eesti keele sõnade põhjal 14.03.2024
Kell on 8.30, tasapisi koguneb õpsikuid õpetajate tuppa, ühel tööduk käes, teisel kastla kuhi kaenlas, kunstiõpsikul on aga pentslid puha teritamata, ragistab siis neid teritada. Mata õpsik küsib, kas keegi on näinud tema kaduma läinud arvuvastajat. Tundub, et mõni mateleerijast õpilane on selle lihtsalt pihta pannud. Eks see üks pareidoolia on. Selle peale kõik õpsikut pahvistuvad. Tuleb kikakil õppealajuhataja, kes ütleb et üks sämarik õpsik on täna kahjuks kodus täitsa kaarmas, sest seljavalu tõttu on ta lausa kümer. No mis sa oskad kosta, kui ta elab prülokis ja peab pidevalt telliskive tõstma.
Algab tund. Algklassi õpsik uurib õpilastelt, kellena nende vanemad töötavad. Mihkel ütleb, et ta isa on telefondik, Leena aga ütleb, et tema ema on arvutik. Milvi ema on ka õpsik kusagil linna koolis. Selle eest aga Jüri väidab uhkusega, et tema emps on mööpner. Linda räägib sellest, kui tähtis on prüseerida ja tema vanematel on lausa prüseerimise firma. Ilse isa punub pajuvitstest kroove, Elsa ema aga koob pitsikuid. Reimo isa on hiilgav IT- spetsialist ja arendab translereid. Igapäevaselt keerutab ta käes ka hirsikut. Lõpetuseks ütleb Leo, et tema paps on lihtsalt üks tagasihoidlik ajatuulesurfar, kes annab vahel välja ka teaduslikke maraamatuid.
Heliseb vahetunnikell. Paar vahetunnarit tahab õue joosta. Korrapidaja õpsik nõuab jalitsute vahetust, kuna õues on porine. Hoiatab veel, et muidu saate kõik toristaja käest pragada. Ja kevad on ikka petlik ka, pange omale müsakid selga. Vahetunnarid aga soovivad õues hirmsasti laukarit mängida. Mõni vahetunnar peidab end lillepeenrasse laandama. Mõni aga klasseerub kõrvaklapid peas õuetoolile ja unustab ümbritseva. Paar vahetunnarit ehitab pliitonit. Aga siis juhtub see, et ühed vahetunnarid otsustavad teha vinkuhüppeid, mille peale on õpsikute näod längakil. „No see oli vaid väike nüksamine“, ütleb popik, kes teiseks tunniks kooli jõuab. Kui õpsik küsib, miks popik nii hilja kooli jõudis, ütleb viimane, et tal on kodus üks kriblik ja ta peab pidevalt dikella kellama, et talle süüa anda või ta pilvepuderi peale tuttu sättima.
Tüvikääks teeb „kriiks“. Kooli ette sõidab kartu, millest astub välja kiivipea, kel kabermüts kuklasse vajunud. Kiivipea kartu on täielikult roauto. Isegi kui juhtub glurbleflump, ei pea kiivipea murest pöidenit närima ega ka tulnumeeruma. Lõpuks on ikkagi asi selge kui nupulsuvunk ja lauturiks pole kindlasti vaja hakata.
Koolipäeva lõpus harjutavad mudikoorlased veel kooli uut laulu. Tunni lõppedes ootab kõiki pikapäevasöök, kus saab süüa maitsvat kriigelit, ikka meie kokkade valmistatut.
Koolis on tore!
Sõnade tähendused:
VINKUHÜPE- viiner suus hüppamine
VAHETUNNAR- vahetunnis olev õpilane
PLIITON- pliiatsitest ehitatud torn
MUDIKOORLANE- mudilaskooris käiv õpilane
MÜSAKID- kui kannad talvel mütsi, salli ja kindaid
PRÜSEERIJA- prügi sorteerija
TORISTAJA- torisev koristaja
ARVUTIK- inimene, kes töötab arvutis
TELEFONDIK- telefoni mehhaanik
ARVUVASTAJA- kalkulaator
PUPSTIK- väga hea sõber
ÕPSTIK- õpetaja
TÖÖDUK- töövihik
TRANSLER- arvuti tõlkeprogramm
KARTU- kartauto
PENTSEL- pliiats
JALITSUD- jalanõud
HIRSIK- arvutihiir
MARAAMAT- raamat, mis räägib maailmast erinevates värvides (N. külm kliima- sinne jne)
DIKELL- digitaalne kell
KABERMÜTS- kare müts
ROAUTO- roostevaba auto
KROOV- puidust tehtud korv
PUNTSIK- ATV-ga sõitja
KASTLA- üksteise sisse laotud kastid
PITSIK- pitsiga sokk
PAHVISTU- kui sa naerad ja köhid samal ajal
GLURBLEFLUMP- kui sa lased kogemata veepiiskadel maha kukkuda, kui jood.
NUPULSUVUNK- see hetk, kui saad lõpuks aru keerulisest probleemist
PAREIDOOLIA- kui näed midagi kahtlast kuskil hämaras kohas ja see ei näe päris õige välja.
KIIVIPEA- kiilakad inimesed või need, kel paar karva peas.
KLASSEERIMA- klassikalist muusikat kuulama
PÖIDEN- pöidlaküüs
KELLAMA- kella vaatama
LAANDAMA- lilli istutama
TULNUMEERUMA- tulnukaks muutuma
LAUKAR- laua jalgpall
LAUTUR- lauda elanik
MÖÖPNER- mööbli tegijad/õmblejad
MATELEERIJA- keegi, kes vihkab matemaatikat
VARJUTI- rannavari
AJATUULESURFAR- kes uurib ajalugu
PILVEPUDER- pehme padi
TÜVIKÄÄKS- kasepuu
KIKAKIL- kikivarvul käimine
KRIBLIK- väike, armas loomapoeg
KÜMER- küürus olek
SÄMARIK- silmapaistev inimene
PRÜLOK- ehitamisjärgus maja
KAARMAS- külmetusse haigestunud inimene
LÄNGAKIL- poolviltu
KRIIGEL- soolane kringel
NÜKSA- naljaga kedagi lükkama
POPIK- popi tegija