Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680.aastatest. Kuigi juba 1655.aastal otsustas Eestimaa provintsiaalsinod igas kihelkonnas koolmeistri ametisse võtta ning ka 1675.aasta nn. õpetajateprivileegis nähti ette koolimajade ehitamine ja koolmeistrite ametissevõtmine, puudusid selleks veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed.
Koolihariduse algus Harju-Madise ja Risti kihelkonnas on oluline teetähis kogu Eesti kooliajaloos. Siin alustas oma koolitööd Bengt Gottfried Forselius, silmapaistvaim figuur talurahvahariduse ajaloos.
Bengt Gottfried Forselius oli märkimisväärse keeleanniga – ta olevat eesti keele kiiremini ja paremini ära õppinud kui maakeelt ametis kasutanud pastorid. Peale poolelijäänud õpinguid Wittenbergi ülikoolis oli Bengt Gottfried 1683.-84.a. talvel taas kodumail ning alustas Arul Risti pastoraadi rehetoas oma koolmeistritegevust, millest saadud kogemusele tugines tema edasine tegevus Tartus koolmeistrite seminaris. 1686.a. sügisel võttis Forselius ette reisi Stockholmi, kaasas kaks eest poissi – Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri. Viimase kohta on oletatud, et ta võis olla pärit Pakri saartelt. Selle reisi tulemusena saadi kuningalt lubaduse kooli ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde. 1687.a. suvel pandigi mõlema kooli ehitus käima. 1687.a. sügisel sai Risti kiriku pastor Gabriel Herlin kokku 25 õpilast. 1688.a. suveks oli Arul koolis käinud juba 75 poissi, lugedaoskajate arv oli aga suurem – Harju-Madisel kokku 60 ja Ristil 84, sest lugemise selgeks saanud lapsed asusid teisi õpetama; üksteist õpetatud koguni karjas käies.